Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Loona mõisast sai Vilsandi rahvuspargi keskus
Asukoht:- Saaremaa Kihelkonna vald Loona mõis
Tellija:- keskkonnaministeerium, Vilsandi rahvuspark
Peatöövõtja:- AS Saare KEK
Projekteerija:- OÜ Arhitektuuribüroo R. Projekt
Arhitekt:- Urmas Arike
Ehituse kestus:- juuni--november 1997
Ehitusmaksumus:- (sisekujundus, välistrassid) 7 mln krooni
Ehitusalune ja -üldpind:- 465 m² ja 616 m²
16. sajandist pärineva Loona mõisa klassitsistliku ilu riismed päästis keskkonnaministeeriumi otsus võtta mõisakompleks kasutusele Vilsandi rahvuspargi keskusena, kus saaksid peatuda nii teadlased kui ka huvilised. 80ndatel üritas ENSV TA küberneetika instituut mõisahooneid säilitada, kujundades neist endale esindusliku puhkekeskuse. Monteeritav betoon vahelagedes, tellismüüritised ja suhteliselt kvaliteetne Leedu katusekivi päästsid hooned lõplikust lagunemisest.
Rahvuspargi õppekeskuse loomisel Loona mõisa lahendasid projekteerijad tellija vajadusi ja rahvusvahelisele loodusuuringute keskusele esitatavaid nõudeid arvestades kogu kompleksi funktsionaalse ja tehnoloogilise külje. Ruumid kujundas Kaljo Palo.
Hoone on elektriküttel, sanitaarsõlmedes on kütteallikaks põrandaküte, mujal radiaatorid. Maja ventilatsioonisüsteem on lahendatud mehhaanilisena. Kõigis ruumides on tuletõrjesignalisatsiooni andurid. Mõisas on digitaalne telefonisüsteem, kaabel- ja satelliittelevisioon ning Hoiupanga kaardikeskus.
Hoone on saanud kolmekordsed puitraamidega aknad, säilitati vanade akende profiil ja jaotus. Välisuksed restaureeriti, sisemised tahveluksed valmistati vanade eeskujul uued. Välistreppide, osaliselt esimese korruse põrandate, san-sõlmede seinaplaatide ja kaminate juures on kasutatud kohalikku dolomiiti.
Mõisas on töökohad 10--12 töötajale, 20 ööbimis- ja 53 söögikohta ning konverentsisaal 60 inimesele.