23 detsember 1997

Loona mõisast sai Vilsandi rahvuspargi keskus

Asukoht:- Saaremaa Kihelkonna vald Loona mõis

Tellija:- keskkonnaministeerium, Vilsandi rahvuspark

Peatöövõtja:- AS Saare KEK

Projekteerija:- OÜ Arhitektuuribüroo R. Projekt

Arhitekt:- Urmas Arike

Ehituse kestus:- juuni--november 1997

Ehitusmaksumus:- (sisekujundus, välistrassid) 7 mln krooni

Ehitusalune ja -üldpind:- 465 m² ja 616 m²

16. sajandist pärineva Loona mõisa klassitsistliku ilu riismed päästis keskkonnaministeeriumi otsus võtta mõisakompleks kasutusele Vilsandi rahvuspargi keskusena, kus saaksid peatuda nii teadlased kui ka huvilised. 80ndatel üritas ENSV TA küberneetika instituut mõisahooneid säilitada, kujundades neist endale esindusliku puhkekeskuse. Monteeritav betoon vahelagedes, tellismüüritised ja suhteliselt kvaliteetne Leedu katusekivi päästsid hooned lõplikust lagunemisest.

Rahvuspargi õppekeskuse loomisel Loona mõisa lahendasid projekteerijad tellija vajadusi ja rahvusvahelisele loodusuuringute keskusele esitatavaid nõudeid arvestades kogu kompleksi funktsionaalse ja tehnoloogilise külje. Ruumid kujundas Kaljo Palo.

Hoone on elektriküttel, sanitaarsõlmedes on kütteallikaks põrandaküte, mujal radiaatorid. Maja ventilatsioonisüsteem on lahendatud mehhaanilisena. Kõigis ruumides on tuletõrjesignalisatsiooni andurid. Mõisas on digitaalne telefonisüsteem, kaabel- ja satelliittelevisioon ning Hoiupanga kaardikeskus.

Hoone on saanud kolmekordsed puitraamidega aknad, säilitati vanade akende profiil ja jaotus. Välisuksed restaureeriti, sisemised tahveluksed valmistati vanade eeskujul uued. Välistreppide, osaliselt esimese korruse põrandate, san-sõlmede seinaplaatide ja kaminate juures on kasutatud kohalikku dolomiiti.

Mõisas on töökohad 10--12 töötajale, 20 ööbimis- ja 53 söögikohta ning konverentsisaal 60 inimesele.

Hetkel kuum