• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Loona mõisast sai Vilsandi rahvuspargi keskus

    Asukoht:- Saaremaa Kihelkonna vald Loona mõis
    Tellija:- keskkonnaministeerium, Vilsandi rahvuspark
    Peatöövõtja:- AS Saare KEK
    Projekteerija:- OÜ Arhitektuuribüroo R. Projekt
    Arhitekt:- Urmas Arike
    Ehituse kestus:- juuni--november 1997
    Ehitusmaksumus:- (sisekujundus, välistrassid) 7 mln krooni
    Ehitusalune ja -üldpind:- 465 m² ja 616 m²
    16. sajandist pärineva Loona mõisa klassitsistliku ilu riismed päästis keskkonnaministeeriumi otsus võtta mõisakompleks kasutusele Vilsandi rahvuspargi keskusena, kus saaksid peatuda nii teadlased kui ka huvilised. 80ndatel üritas ENSV TA küberneetika instituut mõisahooneid säilitada, kujundades neist endale esindusliku puhkekeskuse. Monteeritav betoon vahelagedes, tellismüüritised ja suhteliselt kvaliteetne Leedu katusekivi päästsid hooned lõplikust lagunemisest.
    Rahvuspargi õppekeskuse loomisel Loona mõisa lahendasid projekteerijad tellija vajadusi ja rahvusvahelisele loodusuuringute keskusele esitatavaid nõudeid arvestades kogu kompleksi funktsionaalse ja tehnoloogilise külje. Ruumid kujundas Kaljo Palo.
    Hoone on elektriküttel, sanitaarsõlmedes on kütteallikaks põrandaküte, mujal radiaatorid. Maja ventilatsioonisüsteem on lahendatud mehhaanilisena. Kõigis ruumides on tuletõrjesignalisatsiooni andurid. Mõisas on digitaalne telefonisüsteem, kaabel- ja satelliittelevisioon ning Hoiupanga kaardikeskus.
    Hoone on saanud kolmekordsed puitraamidega aknad, säilitati vanade akende profiil ja jaotus. Välisuksed restaureeriti, sisemised tahveluksed valmistati vanade eeskujul uued. Välistreppide, osaliselt esimese korruse põrandate, san-sõlmede seinaplaatide ja kaminate juures on kasutatud kohalikku dolomiiti.
    Mõisas on töökohad 10--12 töötajale, 20 ööbimis- ja 53 söögikohta ning konverentsisaal 60 inimesele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.