23. detsember 1997
Jaga lugu:

Olime liiga pessimistlikud

Aasta alguses Eesti arengut prognoosides oli Äripäev oma ennustuses liiga pessimistlik. Täna aastale tagasi vaadates võib öelda, et Eestil läks paremini, kui oskasime arvata. Toimetusel on hea meel, et mitmed meie aasta alguse prognoosid ei täitunud.

Majanduskasv ei tule mitte 3 protsenti, nagu ennustasime, vaid see jääb 10 protsendi piiresse. Tööstustoodangu mahu nii kiire kasv valmistas samuti meeldiva üllatuse.

Meele teeb rõõmsaks ka see, et lõppeval aastal näitas statistika esimest korda, et eestlaste tulud on suuremad kui kulud. Sellest võib järeldada, et eestlased on muutunud ausamaks. Tuleb aga tõdeda, et väärtpaberituru järelevalve nõrkuse tõttu oli käesolev aasta edukas ka siseinfo kasutajatele.

Hea meel on selle üle, et valitsuskoalitsioonil ei õnnestunud täita mitut oma lubadust. Näiteks ei tõusnud pensionid poole keskmise palgani ja ka kaitsetolle pole vaatamata suurtele pingutustele veel jõutud kehtestada.

Vähemusvalitsus on küll halb, sest ta ei suuda ellu viia oma poliitikat, kuid Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse valitsuse puhul on see Eesti arengule igati kasuks tulnud.

Positiivse poole pealt võib nimetada veel seda, et investeeringute maht on tänavu märgatavalt kasvanud. Samas ei saa aga öelda, et see on valitsuse või riigikogu töö tulem. Valitsus on küll astunud samme välisinvesteeringute meelitamiseks, kuid vastu on võetud ka mitu sellist otsust, mis on investeerimiskeskkonda kahjustanud. Näiteks dividendide maksustamine.

Ikkagi on veel takerdunud maareform. Osa valitsuskoalitsiooni liikmeid soovib seaduse muudatusega kehtestada välisinvestoritele maa ostmisel piirangud ja kitsendused.

Pidurdunud on erastamine. Täppi läks küll toimetuse ennustus, et sellel aastal erastatakse Kiviter ja Merelaevandus. Õigeks osutus aga ka kartus, et kahe Eesti suurema elektrijaama ja teiste infrastruktuuriettevõtete erastamine takerdub ja mässitakse poliitikute poolt emotsioonide mantlisse.

Tõeks osutus seegi kartus, et suureneb maksukoormus. Kevadel kehtestati pakendiaktsiis, suvel devalveeris riigikogu ja valitsus ennast õlleaktsiiside muutmisega, aasta lõpus tõusis kütuseaktsiis. Langetatud on põhimõtteline otsus kehtestada kaitsetollid.

Välispoliitikas ei ole Eesti jõudnud Venemaaga piirilepingu sõlmimiseni ja samuti ei saanud Eestist veel WTO liiget. Kuid reisimine Põhjamaadesse sai viisavabaks ja Eesti välispoliitika tähtsündmus oli kahtlemata Eesti kutsumine euroläbirääkimistele.

Käesoleval aastal suurenes oluliselt Eesti ettevõtete invasioon Lätti ja Leetu. Uue turuna on avastatud Ukraina.

Üks olulisemaid majandussündmusi oli kindlasti börsikrahh ja rahaturukriis, mis viis üles laenuintressid ja alandas aktsiate hindu. Sellist tulevikustsenaariumit ei osanud küll keegi ette ennustada. Börsilanguse tõttu jäid hammasrataste vahele need inimesed, kes olid börsile tulnud laenurahaga mängima. Kuidas aga laenuintresside tõus meie majanduselu mõjutab, see selgub alles järgmisel aastal.

Vaatamata rahaturukriisile ja börsilangusele võivad lõppevast aastast kindlasti rõõmu tunda pangad, tööstusettevõtted, kinnisvara- ja autofirmad. Enamikule tööstusharudest oli tegemist eduka aastaga.

Jaga lugu:
Hetkel kuum