Piimatööstuse eksport keelu all

Ekspordi peatamise põhjuseks tõi Euroopa komisjon piimatööstuste mittevastavuse Euroopa Liidu (EL) hügieeninõuetele. Riigi veterinaarameti peadirektori Ago Pärteli sõnul oli ekspordi peatamise peamine põhjus see, et kõik ettevõtted on ehitusjärgus ja annavad samal ajal toodangut. «Pole ühtegi nii rikast ettevõtet, kes remondi ajaks tootmise täielikult seisma paneks,» ütles Pärtel.

Siiski pole Euroopa komisjonilt saadud raport üdini negatiivne, vaid annab lootust, et niipea, kui puudused tehastes on kõrvaldatud, saame tagasi ka ekspordiloa, rääkis Pärtel. «Optimistliku prognoosi järgi võivad ettevõtted ekspordiloa tagasi saada poole aasta pärast,» ütles Pärtel. «Sõltub ettevõtteist endist, kui kiiresti nad raha leiavad.»

Saaremaa liha- ja piimatööstuse direktor Ahti Viilup ütles, et otsus eksport peatada on katastroof kogu piimatööstusele. «Kõikidel tööstustel jääb tootmisest üle lõssi, mis pulbriks töödeldakse ja Euroopa Liitu veetakse,» sõnas Viilup. «Nüüd aga pole enam lõssi kuskile panna, järelikult tuleb hakata vähem piima kokku ostma.»

See otsus ei puuduta mitte ainult piimatööstusi, vaid kõiki piimatootjaid, ütles Viilup. Tema sõnul peaks valitsus kiiresti reageerima ja kauplema ELilt välja paar kuud lisaaega, et tööstused jõuaksid vajalikud ettekirjutused täita. «See probleem tuleb lahendada juba homme,» lisas Viilup.

Piimanduskontserni Ühinenud Meiereid juhatuse esimehe Aivar Pärgmäe hinnangul pole ELi otsus küll kogu Eesti piimandust põhjaviiv katastroof, kuid ebameeldiv siiski. «Võrreldes Venemaaga on ELi maad väga head partnerid, raha laekub sealt alati korrektselt,» nentis ta.

Viljandi piimatööstuse ASi Mulgi Meier juhatuse esimehe Andres Vinni sõnul satuvad raskustesse ettevõtted, kes pole aastaid investeerinud. Kuna meie teadsime seda otsust juba kolm nädalat tagasi, oleme leidnud endale järgmiseks aastaks uued ekspordipartnerid, rääkis Vinni. «Eile saatsime Saksamaale viimase partii võid, edaspidi on põhilised partnerid Venemaa, Ukraina ja kolmandad riigid,» lisas ta.

ASi Põlva Piim juhatuse esimees Enn Sokk sõnas, et pärast ekspordi peatamist ELi võivad ka teised maad hakata piimatööstustele tegema takistusi ekspordil.

Aivar Pärgmäe ütles, et Eesti sai keelu eelkõige sellepärast, et meil pole asjakohaseid seadusi. «Puudub näiteks hügieeniseadus, millele toetudes tööstusi üldse kontrollida saaks,» rääkis ta.

Ka Enn Sokk lausus, et esmatähtis on luua seadused, mille alusel saaks tööstuste üle järelevalvet teha.

Paide piimakombinaadi tegevdirektori Jaan Kääri sõnul maksab kogu tootmise ELi nõuetega vastavusse viimine 50--70 miljonit krooni. «Piimatööstuse jaoks on see väga suur summa,» sõnas ta.

Enn Sokk ütles, et Põlva piimakombinaadi täielik kordategemine võtab vähemalt 10 miljonit krooni ja järgmise aasta jooksul tuleb see investeering ära teha. Kokku investeerib Ühinenud Meiereid ettevõtetesse järgmisel aastal 130 miljonit krooni.

Saaremaa piimatööstuse juht Ahti Viilup lubab, et tööstus tehakse korda esimese kvartali jooksul. Viilupi hinnangul vajab Saaremaa tööstus 2--3 miljoni krooni suurust investeeringut.

Eesti piimatööstused eksportisid seni ELi piima- ja lõssipulbrit, võid ja juustu.