Autojuhtidest tolli kaastöötajad

Kauba liikumiskiirus sõltub suuresti piiriületusest. Järjekorrad piiridel tekivad peamiselt tollipoolsest autode lauskontrollist. Kontrollimist piiril on võimalik vähendada, kui viia sisse tolli usaldusautojuhi süsteem.

Tolli usaldusautojuhile peab langema vastutus selle eest, mida ta veab. Autojuht ei viibi sageli koorma pealelaadimise juures ja ta ei tea, mida järelevõetud treiler sisaldab. Kuid tal on saateleht ja kaupa üle andes peab ta viibima mahalaadimise juures. Kui saatelehel kirjas olevate mahlakastide asemel hakkab kaubaruumist välja ilmuma viinakaste, peab ta sellest teavitama tolli.

Seni pole autojuhil olnud seadusliku kohustust viibida mahalaadimise juures, mis võimaldab väita, et juht ei olnud teadlik, mida ta vedas.

Tolli usaldusautojuhil on võimalus vedada tollimata kaupa ning nende vedajate kontrollimine piiril viiakse miinimumini. Loomulikult on selliste autode turuväärtus veoturul konkurentidega võrreldes suurem.

Selline süsteem on sisse viidud nii Venemaal kui ka Soomes.

Usalduse kuritarvitamist ei saa välistada. Mitte kõik Eesti autojuhid ei hiilga aususega. Tänavu Rootsis avastatud suurimad salasigarettide kogused pärinevad just Eesti veokites asunud peidikutest. Usaldusautojuhi tunnistusi võiks välja anda autojuhtidele, mitte firmadele. Kui autojuhi taust on kriminaalne, siis ta tolli usaldusautojuhiks ei saa -- sõltumata firmast, kus ta töötab. Piiril kontrollimise asemel peab toll aeg-ajalt korraldama järelkontrolle. See tähendab, et kaup kontrollitakse pärast mahalaadimist sihtpunktis. Kui vaja, lavastatakse rikkumine -- lähtepunktis lisatakse koormasse vale kaubaartikkel, et kontrollida autojuhi käitumist.

Toll ei eralda autoveofirmasid teistest. Jätkatakse eelmisel aastal päevakorda tõusnud tolli ja väliskaubandusega tegelevate ettevõtete vahelise vastastikuse mõistmise meomarandumi ettevalmistamist. Toll on loobunud vastuolulisest nn koputamise eeltingimusest, mille järgi võisid tollilt soodustusi loota vaid firmad, kes on kursis salakaubanduse igapäevaeluga, seega ise võimalikult lähedalt vastavate ringkondadega seotud. Memorandumi sõlmimise eeltingimuseks on ettevõtte võime selgitada tollile, et kasumit soovitakse teenida käibe, mitte tollimaksudest kõrvale viidud kauba pealt. Tallinna tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu kinnitusel on esimene leping sõlmimisel.

Õigem oleks üldisest ettevõtete massist siiski eraldada transpordiettevõtted. Nemad on veo otsesed läbiviiad ja võimalikule salakaubaveole kõige lähemal. Samuti kannatab kontrollimisest tekkiva ajakulu tõttu kõige enam transpordifirmade teenuse kvaliteet, mistõttu on nad kõige enam huvitatud vastastikku kasulikust koostööst tolliga.