Eesti taotleb kiirtee ja piirijaamade ehituseks raha maailmapangast

Teede- ja sideminister Raivo Vare kohtus nädala alguses Tallinnas maailmapanga esindajatega. Ministeeriumi asekantsler Meelis Pihel ütles, et konkreetsetest summadest ning objektidest kohtumisel ei kõneldud, kuid lähemalt tutvustati nelja suuremat projekti. Need olid Tallinna--Tartu--Luhamaa kiirtee ehitus, Narva ümbersõidu tasuvusuuringu koostamine, püsiühenduse loomine Lääne-Eesti saartega ja raudtee piirijaamade väljaehitamine, lausus Pihel. Viimane projekt on tema sõnul oluline Eesti liitumise korral Euroopa Liiduga, sest Euroopa Liit on huvitatud Venemaa turust ja suhtlemine Venemaaga käib ka Eesti kaudu.

Pihel ütles, et kumbki pool kohtumisel kindlaid veksleid välja ei käinud, sest projektide rahastamine maailmapanga kaudu sõltub sellest, millised tingimused pank laenu andmiseks seab. Oluline on Piheli sõnul ka see, kui kiiresti laenu saamisel asju aetakse, sest taotluse rahuldamise ajaks võib laen olla juba n-ö hapuks läinud.

Maailmapank on valmis Eestile nii palju raha laenama, kui Eesti suudab vastu võtta, ütles maailmapanga Tallinna büroo juhataja Andrus Viirg. «Kuid Eesti on väike riik ning laenudega teda üle koormata ei saa,» täpsustas Viirg.

Maailmapank on seni andnud Eestile teede korrashoiuks 12 miljonit USA dollarit laenu. Selle laenu viimane väljamakse tehti eelmisel aastal, ütles Viirg.

Projektid, mida maailmapank aitab rahastada, tulevad Viirgi sõnul Eesti riiklikust investeerimisprogrammist. «Need on projektid, mida riigieelarvest ei suudeta finantseerida,» lausus Viirg. Maailmapank on andnud Eestile kokku seitse laenu kogumahus 120 miljonit dollarit.