«Teatud kahtlusi sellise müügiviisi suhtes on,» ütles Sarnet. «Peamine küsimus on selles, et raha hind on kõrgemaks läinud ning sellise kallima objekti müügi puhul ei pruugi tekkida piisavalt ostuhuvi. Seetõttu võib aktsiate müügihind kujuneda liiga madalaks.»
«Nende aktsiate väärtus on 300 miljonit krooni, mis EVPdes on vastavalt veelgi suurem summa. See on parajalt suur risk,» märkis ta.
Sarneti sõnul peab valitsus ja EEA nõukogu seetõttu Merelaevanduse aktsiate müügi ajastamist tõsiselt kaaluma.
«Aktsiate müük EVPde eest oleks võimalik siis, kui olukord rahaturul paraneb. Või tekib valitsusel mingi konkreetne vajadus, näiteks EVPde hinna hoidmiseks,» rääkis Sarnet.
Selle aasta erastamisprogrammi Merelaevanduse aktsiate müüki Sarneti sõnul lülitatud ei ole.
«Üldiselt on varasematel aastatel kujunenud tavaks, et tähtsamad asjad on ka valitsuses kinnitatud erastamisprogrammis sees. Samas ei tähenda selle puudumine automaatselt, et EEA nõukogu ei saaks sellist otsust vastu võtta,» ütles ta.
Peaminister Mart Siimann ütles esmaspäeval riigikogus, et valitsus kaalub sel aastal Merelaevanduse 30 protsendi riigile kuuluvate aktsiate müümist EVPde eest.
EEA müüs mullu juulis 70 protsenti Merelaevanduse aktsiatest 700 miljoni krooni eest konsortsiumile ESCO Holding, kuhu kuuluvad Norra laevandusfirma Tschudi & Eitzen Group, AS Ühisinvest, Balti Cresco Investeerimisgrupp, AS Epeks ning Stanton Capital Corporation.
Erastamisrahast jäi 300 miljonit krooni riigiosaluse katteks Merelaevanduse omakapitali. BNS
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele