EL lihvib reformikava

Uue eelarveprojekti aastateks 2000--2006 esitab komisjon 18. märtsil, mil täpsustatakse Agenda 2000s sisaldunud suuniste üksikasjad.

Eelarveprojekti lähtealused on teada -- kulutused ei tohi ületada 1,27% liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust, 11 kandidaatriiki saavad uuel eelarveperioodil ELi eelarvest rohkem raha, mis tuleb osaliselt leida kahe suurema kuluartikli -- regionaal- ja põllumajanduspoliitika (CAP) reformist.

Juba praegu põhjustavad reformiplaanid ägedat kriitikat. Läinud nädalal marssisid Pariisi tänavatel lehmad, kui prantsuse põllumehed protestisid ELi toetuste vähendamise vastu. Briti suurfarmerid ei ole nõus ühele farmile eraldatavate toetuste piiramisega. Rootsi talunikud on välja arvutanud, et loomaliha hinna alandamine 30% võrra vähendab lihatootjate aastatulu 150 miljoni Rootsi krooni võrra, 15% võrra madalam piima hind jätab tootjad ilma 573 miljonist kroonist. Sellele lisandub konkurentsitingimuste halvenemine seoses ELi otsusega toetada maisikasvatust, mis on soodne Itaaliale, Hollandile ja Taanile, samas kui Rootsi kliimas loomasöödaks kasutatavat heina ja rohtu ei subsideerita.

Reedel avalikustatud Helsingi ülikooli uurimusest selgub, et Soome põllumajandustulu väheneb 2000. aastaks sõltuvalt põllumajandusharust 30--50% 1993. aasta tasemest. Piimanduses oleks sissetulek 17 marka tunnis, samas kui 1997. a oli tööstustöölise keskmine tunnipalk 59,17 marka.

CAPi reformi nõuavad peale uute liikmete vastuvõtmise ka üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) võetud kaubandustõkete kõrvaldamise kohustused.

Peamine eesmärk on toetustega kunstlikult kõrgel hoitud toiduainehindade alandamine maailmaturu tasemele. Tarbijatele tähendab see toiduainete odavnemist, kuid poliitilisest aspektist on olulisem võimalus Euroopa eksporditoetused aegamööda kaotada.

Regionaalpoliitika neelab 100 mld dollarilisest eelarvest kolmandiku. Komisjoni ettepanek on külmutada regionaaltoetused 0,46% juures ELi SKTst, mis jätaks liikmesriikidele 250 mld dollarit ja kandidaatriikidele 49 mld dollarit.

Lisaks soovib komisjon vähendada toetust saava ELi elanikkonna osakaalu praeguselt 51 protsendilt 35--40 protsendile, et abi oleks efektiivsem.

Kõige keerulisem on nn 1. arenguala toetuste ümberjagamine, mis on suunatud nõrgalt arenenud piirkondadele. Hispaaniale, Prantsusmaale ja Iirimaale tähendaks see toetussummade vähenemist.

2. arenguala toetusi, mis on suunatud taanduvatele tööstuspiirkondadele, on edaspidi plaanis jagada tööpuudusnäitajate alusel.

Nii regionaal- kui põllumajandustoetuste jaotamise osas on plaanis suurendada liikmesriikide valitsuste sõnaõigust, et vähendada kriitikat Brüsseli aadressil.

Kuna iga muudatus tuleb kellegi arvel ning igal riigil on vetoõigus, nii võib eelarveraha jagamine minna kuni 1999. a europarlamendi valimisteni välja, mis võib aeglustada liitumiskõnelusi. Üldreegli järgi ei muutu enne midagi, kui rahaküsimused on otsustatud. FT-SD-REUTER