Riigikontroll süüdistab majandusministeeriumi

Artikkel

- Uudised
- 17. märts 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikontroll süüdistab majandusministeeriumi
Riigikontrolli väitel on ministeerium aastatel 1993--1995 jätnud riigieelarvesse üle kandmata mitme ettevõtte vara müügist saadud raha ja kasutanud seda omatuluna. Riigikontrolli huviorbiiti sattunud summa on kokku umbes 65 miljonit krooni.
Kirjas peaminister Mart Siimannile viitab riigikontroll RASi Salvo, Pärnu masinatehase, Balti laevaremonditehase, Eesti Tubaka ja Eesti sekundaartoorme koondise varadega toimunud tehingutele.
Vastavasisulise kirja on riigikontroll saatnud ka peaministrile. Majandusminister Jaak Leimann ütles, et ta on küll teadlik riigikontrolli pöördumisest peaministri poole. Ta lisas, et ministeerium on peaministri järelepäringule kirjalikult vastanud.
Leimanni sõnul on riigikontrolli etteheited adresseeritud eelmistele majandusministritele, kelle tegude eest tema vastutada ei saa.
Vastuses peaministrile lükkab majandusministeeriumi osakonnajuhataja Kalev Pikaru õigusaktidele toetudes ümber kõik riigikontrolli etteheited peale ühe. See puudutab riigiettevõtetele laenude andmist raha arvel, mis ministeeriumile laekus HTM Sport Eesti asutamisel.
Viis aastat tagasi, kui RASi Salvo baasil asutati ühisettevõte AS HTM Sport Eesti, laekus majandusministeeriumi eriarvele 62,4 mln krooni. Ministeerium laenas selle raha edasi, selle asemel et riigieelarvesse kanda.
Raha laenati muu hulgas ettevõtetele, mille erastamisega sel ajal tegeldi ja mille jaoks rahasüst oli ainus võimalus ära hoida pankrot enne erastamist.
RAS Kiviter sai 25 mln krooni, RAS Kreenholmi Manufaktuur 13 mln krooni, RAS Balti Manufaktuur 5 mln, RAS Ookean 3 mln, RAS Silmet 5,2 mln krooni.
Valitsus otsustas 1994. aastal, et majandusministeerium kannab välja laenatud summad riigieelarvesse nende tagastamisel, korvates raha edasi laenamisest riigikassale tekkinud kahju tagantjärele.
Eelmise aasta sügiseks oli tagastamata summa 34,4 miljonit krooni, millest kolm miljonit RASile Ookean antud rahast ilmselt kunagi tagasi ei tule, sest Ookean on tänaseks lootusetult pankrotis.
25 miljoni kroonise laenu kohta ASile Kiviter teatas majandusministeeriumi osakonnajuhataja Kalev Pikaru, et tulenevalt 1997. aasta novembri lõpus sõlmitud ASi Kiviter 100% aktsiate ostu-müügilepingule tuleb laen tagasi maksta 31. detsembriks 1999. aastal.
5 mln kroonise laenu arvel Silmetile kaalub riik keskkonnaministeeriumi kaudu asutada ASi Silmet jäätmehoidla baasil AS Ökosil.
Pikaru andmetel on Kreenholmi Manufaktuuril ja Balti Manufaktuuri omandanud ASil Baltex jäänud kummalgi maksta alla miljoni krooni.
Varasem RASi Eesti Tubakas juhatuse liige Tiit Maidre rääkis, et Eesti Tubaka 31 aktsiat müüdi Svenska Tobaks AB-le valitsuse 1995. aasta määruse põhjal selleks, et anda Tallinnas Kunderi t 8 elamu ja veel paari elamu elanikele võimalus erastada oma eluruumid. Svenska Tobaks AB nõustus Kunderi 8 elamu müüma ainult 31 aktsia hinnaga.
Tiit Maidre sõnul leppisid pooled eelnevalt kokku, et Svenska Tobaks korvab majandusministeeriumile viimase bilansis olevate aktsiate ja ehitiste bilansilise väärtuse hinnavahe ja ehitiste ülevõtmisega kaasnevad kulutused. Selleks kandis tubakafirma ministeeriumi kontole 944 000 krooni, mis riigikontrolli arvates tulnuks kanda riigieelarvesse. Ministeerium aga laenas raha edasi RASile Elumaja ja viimane on selle eest ruume remontinud.
Pikaru ütles, et riigikontroll on kõiki neid tehinguid majandusministeeriumile ette heitnud juba aastaid ja viimasel ajal võib selle taga olla poliitiline põhjus mitte lubada majandusminister Jaak Leimannil saada riigikontrolöriks ametist lahkunud Hindrek Meri asemel.
Hetkel kuum