Läti majandusedu sõltub transiidist

Olukorras, kus Läti-Vene suhted on teravnenud ning president Boriss Jeltsin on isiklikult soovitanud otsida võimalusi Vene transiidi ümbersuunamiseks Läti sadamatest, jälgitakse Lätit läbivaid kaubakoguseid eriti hoolikalt.

Statistika näitab, et naftasaaduste osas on transiit tõepoolest vähenenud, ehkki pole selge, kas põhjused on poliitilised või tingitud nafta hinna langusest maailmaturul.

Olulisem on, millised on Läti suurima sadama Ventspilsi võimalused edaspidi oma liidripositsiooni Läänemerel hoida. Praegu kulgeb Vene naftasaaduste ümberlaadimisele spetsialiseerunud Ventspilsi sadama kaudu 12 protsenti Venemaa toornafta ekspordist.

Läti Vene suursaatkonna ametniku sõnul, kes ei soovinud oma nime avalikustada, on olemas hulk tegureid, mis võivad edaspidi tingida naftaveoste vähenemise läbi Ventspilsi sadama.

Üks olulisemaid strateegilisi möödalaskmisi oli Vene kapitali kõrvalejätmine Ventspils Nafta erastamisest, millega olnuks tagatud Vene ärimeeste otsene huvi selle ekspordikanali arendamise vastu.

Teisalt võib edaspidi toornafta eksporti vähendada Venemaa siseriikliku nõudluse kasv, mille tingib kohaliku tööstuse areng.

Vene naftatöötlemistehased ning riik on enam huvitatud nafta töötlemisest ja kohapeal realiseerimisest kui toornafta ekspordist. Välistatud pole seegi, et Venemaast võib saada naftat importiv riik.

Ventspilsi monopoolset positsiooni ohustavad ka Venemaa sadamaprojektid Soome lahes, mille kiiret realiseerimist takistab praegu vajalike vahendite puudumine Venemaa riigieelarves.

Uue torujuhtme rajamine Ventspilsi suunal sõltub Timaani-Pet?oora naftavälja kasutuselevõtmisest, mille hõlvamine ei ole veel alanud.

Kui aga Venemaa otsustab eksporti vähendada, ei pruugi torujuhtme rajamine enam vajalik olla. Lisaks mõjutab eksporti edaspidigi nafta hind maailmaturul, mis võib veelgi langeda, kui ÜRO sanktsioonid Iraagile tühistab.

Läti-Vene suhete edasisel halvenemisel kannataks eelkõige Läti pool -- Vene turule tootvate Läti firmade toodang ei ole läänes konkurentsivõimeline.

Probleemid võivad tekkida ka panganduses, mis samuti teenivad peamiselt ärisuhetelt Venemaaga.

Need tegurid ähvardavad paisutada Läti niigi suurt jooksevkonto defitsiiti ning destabiliseerida riigi valuuta. Vene-Läti suhete teravnemisest suurenenud poliitiline risk võib sundida rahvusvahelisi reitinguagentuure Läti krediidihinnet alandama. See võiks omakorda vähendada Läti kui investeerimismaa atraktiivsust välisinvestorite jaoks ning piirata investeeringuid.

Venemaale seevastu tähendaks Läti turu äralangemine kaubavahetuse vähem kui protsendilist kahanemist. B&B