Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik tuleb koos põllumehega turule

    Raudse käega juhime inimkonna õn-nele... Tuttav seisukoht õitsvast sot-sialismiajast? Inimestel endil polnud mingit muret oma õnne sepistamisega, tuli ennast ainult riigi rüppe usaldada. Ja kes ei tahtnud õnnelikuks saada, see sai õnnelikuks vägisi! Tänases Eestis kannab sama vastuvaidlemist mittesalliv ideoloogia motot: turg vajab riiklikku suunamist. Alapealkirjaks on toodud väidetav põhjendus, nagu oleks liberaalne turumajandus pankrotis.
    Turumajandus ei ole pankrotis ega lähegi pankrotti. Pankrotti võib viia vale majanduspoliitika, mis püüab ignoreerida majandusseadusi. Eesti põllumajandusminister, kes on peamine riikliku suunamise eest võitleja, tahab õnnelikuks teha põllumehed, tootjad.
    Põllumehed on saanud oma otsetoetused. Ent minister Varik tunnistab isegi, et otsetoetused pole põllumehi aidanud. Pigem vastupidi. Väidetavalt on suurenenud vahe jaehindade ja kokkuostuhindade vahel, st kokkuostuhinnad on langenud, kuna jaehinnad, käies käsikäes tarbijahinnaindeksiga, pole märkimisväärselt tõusnud. (Minister eksib, kui räägib suurenenud vahest toiduainete tarbijahindade ja põllumajandussaaduste tootjahindade vahel. Kui tootjahinnad langevad, siis on see ju hea -- toota õnnestub odavamalt.) Praegune põllumajanduspoliitika pole suutnud vältida ületootmist, mis on peamine kokkuostuhindade langetaja. Vähemalt turumajandusega keskkonnas. Mis sest, et sotsialismiajal toodeti Eestis isegi viis korda rohkem, kui tarbiti, sellegipoolest ei ole mõtet tollaseid mahte taga ajada. Siis tuli jõusööt sisse ja liha läks välja, ainult läga jäi Eestisse. Ja selle vastu olid kõik inimesed üksmeelselt.
    Samas pole ületootmises midagi iseäralikku. Ületootmist võiks käsitleda ikalduse vastandina -- oma äärmustes on mõlemad ebasoovitavad. Ületootmine on probleemiks Euroopas: kunagi lubasid farmerid ennem piima maha kallata kui lasta hindadel langeda, tomatikoormad kallutati tänavatele jne.
    Kokkuostuhindade langusest väljasiplemine ei õnnestu turumajanduse abil. Seetõttu nõuabki minister järgmise etapina (põllumajandussaaduste) turu riiklikku suunamist. Siin ei saa kahtepidi mõistmist olla: kõik asjaosalised töötlejast kaupmeheni peavad hindu tõstma. Ja impordile tollid ette, et mujalt sisse ei tuleks!
    Minister on välja arvutanud, et hindade allasurumise tõttu siseturul said põllumajandustootjad 1997. a 353 mln krooni kahju. See summa oleks rahumeeli võetud tarbijate rahakotist. Pole selge, kas hinnad Eestis on ikka alla surutud. Näiteks pensionärid on risti vastupidisel arvamusel, kui tahta olla veidi pateetiline.
    Ma ei mõista, miks peaks riik tegema ühtedele kingituse kõigi arvel, aga turumajanduse terminites polegi seda võimalik mõista. Seda saab mõista ainult riikliku majanduskorralduse vajadusega nõustudes. Õnneks on riik võtnud endale kohustuse alandada tarbijahinnaindeksit -- see klausel IMFi memorandumis peaks hindade tõstmise ja tollide kehtestamise indu jahutama.
    Kui lähtuda väärast eeldusest, et hinnad turul on moonutatud, jõuame paratamatult ka väära järelduseni, et turg vajab riiklikku suunamist. Seda pole vaja tõestada.
    Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.