Kas nii kiire keskmise palga tõus on reaalne?

Kui selle palgatõusu taga on efektiivsuse ja tootlikkuse tõus, siis oleks asi OK. 9000 krooni oleks 633 USA dollarit, mis Euroopa mastaabis ei ole üldsegi suur summa.

Ma aga ei ole väga optimistlik selles suhtes, et Eestis muutuvad tootmine ja teenindus efektiivsemaks, ja ei usu, et selline keskmise palga tõus kaetakse efektiivsuse tõusuga. Sellepärast ei pea ma seda ka eriti realistlikuks. Aga oleks muidugi väga hea, kui see nii läheks.

Mõte on äärmiselt kena ja ilus ning kõik võtavad selle muidugi kahel käel vas- tu, aga minu silmis selle saavutamine reaalne ei ole. Kui vaatame palkade kasvutempot, siis esimestel krooniaastatel oli see väga suur, kuid iga aastaga on kasvutempo aeglustunud. See on ka loogiline. Esimestel aastatel oli ka inflatsioonitempo kiirem.

Õlle hind on praegu praktiliselt tipus. Importöörid on oma hinnaga vastas ja õlle hinna tõusu ei ole ette näha. Samas kallinevad toormaterjalid, energia, transport ja veel nii äkilist palgatõusu õlle omahinda planeerida ei ole reaalne.

Minu arvamus selle esmaspäevases Eesti Päevalehes ilmunud Reformierakonna esimehe Siim Kallase artikli kohta on, et see kuulub rubriiki töö valijaskonnaga.

Sellisena on ta tunduvalt sümpaatsem kui Keskerakonna idee astmelisest tulumaksust.

Siim Kallase seatud eesmärk tähendaks keskmise palga tõusu nelja aastaga kaks korda.

Midagi pole siin maailmas võimatut, aga poliitikud võiksid oma peatähelepanu suunata majandustsükli langusfaasi oskuslikule juhtimisele, et praegune olukord ei paisuks mingisuguseks üldiseks majanduskriisiks.

Kallas ei täpsustanud, kas ta mõtles no-minaalpalka või reaalpalka. Kõik sõltub, milline on inflatsioon. Kui võtame naaberriigi Venemaa, siis seal tõusevad palgad nii et mühab. Meil tõusid omal ajal samuti.

Tegemist on ilma ankruta lubadusega, sest Siim Kallas ei ole fikseerinud, mida ikkagi lubatakse. Kui inflatsioon on 2% nagu Saksamaal, siis pole sellise eesmärgi saavutamine reaalne, kui aga 20%, siis täitub eesmärk iseenesest.

Keskmine palk nelja aastaga 9000 kroonini on puhtal kujul valimiste-eelne lubadus, sest pole antud reaalväärtust.

Kui lasta inflatsioon lahti või devalveerida kroon, siis nominaalis 9000 krooni suuruse keskmise palga saavutamine ei ole mingi probleem. Reaalpalga kahekordistamine ei ole nelja aastaga võimalik, sest nii suurt produktiivsust ei saavuta. Lühiajaliselt on see võimalik, kuid see lõppeb ettevõttele pankrotiga. Reaalselt on võimalik 25% suurune elujärje paranemine.