Tühine investor

Soome lihatöötleja HK Ruokatalo Oy ei kavatse Eestis järgida arenenud riikides kehtivat reeglit, et kui ostetakse suur osa avaliku ettevõtte aktsiatest, siis tuleb teha kõigile aktsionäridele avalik pakkumine ühesuguse hinnaga.

Äripäeva arvates käitus Soome juhtiv lihatöötlemisfirma HK Ruokatalo Rakvere lihakombinaadis aktsiate kontrollpakki omandades ebaeetiliselt ja kahjustas sellega kombinaadi väikeinvestorite huve.

HK Ruokatalo ostis Talinvestilt ja Epeksilt 80% lihakombinaadi aktsiatest, makstes aktsia eest üle kahe korra rohkem, kui oli aktsia hind börsil. Nad maksid aktsia eest 17 krooni. Väikeaktsionäridele firma aga sarnast pakkumist ei teinud.

Soomlased võivad ennast välja vabandada sellega, et Eestis ei sunni ükski seadus kõigile omanikele võrdset ostupakkumist tegema. Soomes kehtib nõue, et kui investor soovib osta 2/3 avaliku ettevõtte aktsiatest, siis peab ta tegema ühesuguse pakkumise kõigile firma aktsionäridele.

Eestis on aktsiaturg arenenud kiiremini kui vastav seadusandlus ja järelevalve. Põhjanaabrid koos Talinvesti ja Epeksiga kasutasid selle tühimiku hästi ära. Rohkem kui tuhande lihakombinaadi väikeaktsionäri huvide eiramisest saadav äriline kasu osutus nii aktsiate ostjale kui ka müüjatele headest tavadest tähtsamaks.

Kui HK Ruokatalol oleks tulnud teha võrdsetel alustel pakkumine kõigile aktsionäridele, siis ei oleks nad olnud tõenäoliselt nõus nii kõrget hinda ühe aktsia eest maksma. Samas võib HK Ruokatalo aktsiaostust näha kasu ka väikeinvestoritele, sest tuumikomaniku vahetumine suurendab ettevõtte väärtust ja aitab tugevdada firma positsioone nii sise- kui ka välisturul.

See on aga nõrk lohutus, sest HK Ruokatalo peab väikeaktsionäre tühisteks investoriteks. Koostööpartner, kes on teatud summa eest nõus sinu huvidele käega lööma, ei sisenda kindlustunnet.

Oma suhtumist Eestis kehtivatesse nõuetesse ja lihakombinaadi väikeinvestoritesse näitasid soomlased ka sellega, et ostsid 80% aktsiatest. Börsireeglite järgimise korral oleks tulnud kombinaadi aktsiatega kauplemine lõpetada, sest noteeritava firma aktsiatest peab 25% olema vabalt kaubeldav.

Aktsiatega kauplemise lõpetamine oleks aga nullinud väikeinvestorite lihakombinaadi aktsiasse paigutatud raha, sest aktsia oleks muutunud vähelikviidseks. See sundis börsi tegema lihakombinaadi suhtes erandi. Sellega näitas Tallinna börs oma jõuetust -- reeglid on küll olemas, aga neid ei pea järgima.

Erand on jõus kuni järgmise aasta juulini, kui selleks ajaks lihakombinaat ei suurenda avalikkuse käes olevate aktsiate osakaalu, siis võib aktsia börsilt ikkagi kaduda. Seega täit selgust investoritel veel ei ole ja sellepärast soovitame lihakombinaadi aktsiatest loobuda.

Samas on tegemist hea õppetunniga: niikaua, kuni Eesti seadused ei kaitse väikeinvestorite huve, tuleks ettevaatlikult suhtuda selliste avalike ettevõtete aktsiate ostmisse, kus on üks või kaks suuromanikku.