• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TV1 kuulub endiselt Sõnajalgadele

    Guido Gritsenko ütleb, et TV1 rahastamine on suures osas Tallinna Panga projekt ning et Ühispangana jätkanud liitpank pidi ka TV1st kui laenukliendist endale selge pildi looma. Gritsenko kui Ühispanga esindaja arvamine Eesti Sõltumatu Televisiooni ASi nõukogusse ei tähenda sugugi seda, et pank tahab hakata telekanalit üle võtma.
    Kuigi kõik aktsiad on juba käesoleva aasta algusest 5 miljoni kroonise laenu katteks pangale panditud, ei ole Ühispangal neid kavas pandiesemena realiseerida, kinnitab Gritsenko. Muidugi kui ei tule nii head pakkumist, millest on raske loobuda, tõdeb ta siiski. Tänasest asetleidvad muudatused TV1 tegevjuhtkonnas on Sõnajalgade initsiatiiv.
    Oleg Sõnajalg räägib, et esimene pakkumine tehti Vallo Toometile juba läinud aasta oktoobris, kuid siis terendasid tema ees muud perspektiivid. Tõsi, ka meie telekanal polnud tookord veel nii atraktiivne, tunnistab ta, viidates asjaolule, et TV1 vaadatavus on viimaste küsitluste andmeil kasvanud 8,8 protsendini.
    TV1 uus programmidirektor Raul Rebane on juba Toometi valitud. Väidetavalt jääb tööle edasi, kuid uute funktsioonidega ka siiani programmidirektorina tegutsenud Jüri Pihel. Koos Rebasega on Toometi ettepanekul kinnitatud juhatuse liikmeks ka senine TV1 kommertsdirektor Rait Killandi. TV1 nõukogu on Toometile kui juhatuse esimehele andnud volitused teha ulatuslikke muudatusi nii tegijate ringis kui ka teleprogrammi sisus ja ülesehituses.
    Oleg ja Andres Sõnajalg jäävad tegutsema Eesti Sõltumatu Televisiooni ASi nõukogu palgaliste liikmetena.
    Selle aasta juuli lõpus pikendas Ühispank TV1 15miljonilise võlakirjaemissiooni tähtaega poole aasta võrra. Oleg Sõnajalg ütleb, et läinud suvel emiteeritud võlakirjad olid juba algselt kavandatud kolmeaastase programmina ning kokkuleppel pangaga vaadatakse selle tingimused üle iga poole aasta tagant. Sisuliselt on tegu tagatiseta võlakirjadega, mis rajanevad meie ja panga vahel tekkinud usaldusel, väidab Oleg Sõnajalg.
    TV1 käsitab Ühispanka kui oma investorit, ühtegi teist investorit me otsinud ei ole, sõnab Oleg Sõnajalg.
    Siiani on ainsa välisinvestorina TV1 10 miljoni krooniga rahastanud Iirimaal registreeritud offshore-firma Denzille Investment Company, kellest pidi algselt saama ka üks aktsionär. Eesti Sõltumatu Televisiooni ASi aktsiakapital on 25 miljonit krooni, mis jaguneb võrdselt Olegi, Andrese, Viivi ja Siiri vahel. TV1 teenib iga kuu mõnisada tuhat krooni kahjumit. Oleg Sõnajala väitel pole TV1 enam pidanud teiste telekanalitega läbirääkimisi partnerluse üle. Viimased kõnelused peeti selle aasta alguses Kanal 2ga, kuid tulemuseni ei jõutud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.