Uudised
7. september 1998 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaubadeklaratsiooni täitmine nõuab koodide tundmist

Alates selle aasta algusest on kaubadek-laratsiooni õigus tollis täita kõigil isikutel. Kuna tegemist on keeruka dokumendivormiga, siis allpool mõned nõuanded, kuidas infot on vaja deklaratsioonil esitada.

Eestis kasutatav kaubadeklaratsiooni vorm on analoogiline Euroopa Liidus kasutatava SAD (Single Administrative Document) vormiga. Kaubadeklaratsiooni eksemplare on kokku 9 ja nad nummerdatakse 0--8. Kasutatakse neid järgmiselt:

-- eksemplarid 1, 2 ja 3 -- kauba väljaveol

-- eksemplarid 6, 7 ja 8 -- kauba sisseveol

-- eksemplarid 1, 4, 5 ja 7 -- transiidil

0 eksemplari kasutatakse lisaeksemplarina kauba tolliladustamisel alusdokumendina laopidajale.

Kaubadeklaratsioonidel on lisalehed, mida kasutatakse kaubapartiide deklareerimisel, milles on rohkem kui üks kaubanimetus.

Kaubadeklaratsiooni vormid ei ole kõik ühesuguste lahtrite arvuga ja paigutusega. Sarnased on sisse- ja väljaveol kasutatavad eksemplarid, transiidil kasutatavas 4. ja 5. eksemplaris on erinevused.

Sisse- ja väljaveol kasutatavatel eksemplaridel on 54 nummerdatud lahtrit ja lisaks lahtrid A, B, C ja D. Nummerdatud lahtrid tuleb täita deklarandil. Tähtedega pealkirjastatud lahtrid täidab reeglina tolliametnik (v.a lahter B, mida täidab nii deklarant kui toll).

Kaubadeklaratsiooni täitja kõige keerukam töö on info kodeerimine. Allpool näited kodeeritud infost kaubadeklaratsioonil:

- lahter 1 -- «Deklaratsiooni liik». Tavalise ekspordi korral märgitakse EK1, tavalise impordi korral IM4 (import vabaks ringluseks).

- lahtrid 2, 8, 9 ja 14 -- kauba saatja, saaja, omanik ja deklarant. Eesti ettevõtte puhul märgitakse äriregistri number.

- lahtrid 10, 11, 15a, 17a -- välisriik, kauplev riik, lähteriigi ja sihtriigi kood. Märgitakse riigi numbrikood.

- lahter 12 -- «Tolliväärtuse lisainfo». Impordil märgitakse tolliväärtuse lisainfo kood. Näiteks A, kui ostja ja müüja ei ole teineteisest sõltuvad.

- lahter 20 -- «Tarnetingimus». Märgitakse tarnetingimus, tuginedes Incoterms 1990 klassifikaatorile ja vastavalt sõlmitud lepingule, näiteks EXW, FOB, CIF jne.

- lahter 24 -- «Tehingu liik». Märgitakse tehingu liigi kood, näiteks ost-müük 11, kapitalirent 15, kasutusrent 61.

- lahtrid 25 ja 26 -- transpordiliik piiril ja riigis. Märgitakse transpordivahendi liigi kood. Näiteks meretransport 10, autotransport 30, õhutransport 40.

- lahtrid 27, 29 ja 30 -- «Laadimiskoht», «Piiritollipunkt» ja «Kauba asukoht». Märgitakse vastava tollipunkti kood, näiteks linnasadam 1100, Muuga sadam 1200, lennujaam 1300 jne.

- lahter 33 -- «Kauba kood». Märgitakse Eesti kaubanomenklatuuri (EKN) kaubale vastav üheksakohaline kood. Kauba kodeerimine tekitab tavaliselt kõige suuremat raskust kogenematule deklarandile, kuna on tegemist väga mahuka dokumendiga (EKN 98 on 640 lehekülge). Näiteks kevadel kõigile meeldivad maasikad deklareeritakse kuni 30. aprillini koodiga 081010050, alates 1. maist aga koodiga 081010100.

- lahter 37 -- «Protseduur». Märgitakse neljakohaline kood, kus esimesed kaks kohta on kaubale deklaratsiooniga kohaldatava protseduuri kood ja viimased kaks kohta on eelneva protseduuri kood. Näiteks tavalisel ekspordil märgitakse 1000, impordil tollilaost märgitakse 4071.

- lahter 43 -- «Hindamise viis». Märgitakse tolliväärtuse määramise meetod, näiteks 1 -- imporditud kaupade tehinguväärtuse meetod, 2 -- identsete kaupade tehinguväärtuse meetod, 3 -- sarnaste kaupade tehinguväärtuse meetod jne.

- lahter 47 -- «Maksete arvestus». Nõuab makseliigi koodi (näiteks K1 -- käibemaks impordil, A9 -- mootorikütuse aktsiis jne) ning makseviisi koodi (näiteks sk -- sularahas tasumine, ep -- ettemaksuga tasutud jne).

- lahter 25 -- «Tagatis». Märgitakse tagatise kood, nt üldtagatis 1, üksiktagatis 2 jne.