Põllumajandusministee-rium avaldab kahetsust ajalehes Äripäev 28. septembril ilmunud artikli üle, mis käsitleb liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga, täpsemalt sõelumise algust põllumajandussektoris.
Kahetsusväärne on juba kirjutise pealkiri «Euroliit näitab Eestile hambaid», mis võimendab artikli autori või toimetuse väärarusaama, nagu esitaks Euroopa Liit Eestile nõudmisi.
Tegelikult Euroopa Liit seda ei tee ega peagi tegema, sest liituda soovivad riigid on võtnud endale vabatahtlikult kohustuse rakendada Euroopa Liidus kehtiv ühine seadustik (mis on eriti ulatuslik just põllumajandussektoris).
Eestile on see siseriiklik küsimus, et poliitilise liitumisotsuse järel rakendada kõik Euroopa Liidu poliitikad ja nende elluviimisega seotud institutsioonid.
Samuti on meie riik ise teatanud oma soovist liituda võimalikult vara. Järelikult saab Eesti ise valida Euroopa Liidu poliitikate rakendamise aja.Et liituja oleks suuteline Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat täies mahus rakendama, selleks peab Euroopa Liit vajalikuks protseduuride harjutamist kahe-kolme aasta jooksul enne liitumist.
Sõelumisprotsessi algus andis Eestile selge pildi Euroopa Liidu ootustest. Ilmsiks tuli, et sõelumine ei keskendu niivõrd seaduste, kuivõrd nende rakendusmehhanismide olemasolule.
Arusaamatu on ajakirja-niku hoiak, nagu ilmutaks Eroopa Liit omapoolsete ootustega partneri suhtes vaenulikkust. Veel vähem saab niisugust hoiakut uskuda põllumajandusministeeriumilt, sest Euroopa Liiduga ühinemine on meie põllumajandusele kasulik.