Aasiast alguse saanud finantskriis, mis on kaasa haaranud Venemaa ja ähvardab Ladina-Ameerikat, on maailma rahandussüsteemi juurteni läbi raputanud ning heitnud varju vabaturu eelistele.
Järjest enam kriitikat kõlab IMFi aadressil, mis väidetavalt pole suutnud muudatustega kaasa minna. Puudusi on mitu:
Aasia kriisist tekkis tohutu kapitalikadu, mille põhjused on endiselt ebaselged. Majandusspetsialistid ei tea, miks 1997. a suvel Tai valuuta devalveerimisest vallandunud kriis on kogu maailma majandusele nii laastavalt mõjunud.
Järjest enam kõlab kriitikat kapitali vaba liikumise aadressil, mis kasumi jahil võib ühel päeval voolata Hongkongi, teisel Brasiiliasse ja sealt Venemaale. Mitu riiki on asunud valuuta väljavoolu piirama, et end spekulatiivsete rünnakute eest kaitsta.
IMFi ja maailmapanga aastakoosolekule on esitatud rida ettepanekuid praeguse finantssüsteemi reformimiseks:
Mingit ühist turgude reguleerimise aktsiooni finantseliidi kohtumiselt ilmselt siiski ei tule. Esiteks on suurriikide seisukohad väga erinevad ning teiseks kõneleb piirangute vastu ka 1930. aastate kogemus, mil poliitiline sekkumine lõppes sügava majanduslangusega. Aasia majandusime taga oli aga eelkõige kapitali piiranguteta sissevool. DI-FT-ÄP