Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Häda pankade pärast

    Keskpank sekkus otsustavalt, keskpank viivitas... Nii kui mõne kommerts-pangaga mingi õnnetus juhtub, pöörab avalikkus oma pilgu kohe keskpanga poole. Mida ta tegi või tegemata jättis, mida ta nüüd edasi teeb? Mis see keskpank õigupoolest asjasse puutub? Üks äriühing pankrotistub, no ja mis siis? Las pankadele kehtivad samad reeglid, mis teiste äriühingute jaoks. Selge, et nii ei saa kuidagi olla.
    Asi on eelkõige selles, et keskpank kui riigi raharinglust korraldav asutus on kohustatud tagama, et raha saaks täita oma peamisi funktsioone -- olla ringlus- ja maksevahend. Niipea kui nende funktsioonide täitmine on häiritud, st raha ei saa sujuvalt kaubaks üle minna või seda ei saa raha omaniku soovi kohaselt õigeaegselt mingi maksekohustuse täitmiseks kasutada, on keskpank kohustatud viivitamatult sekkuma. Teiselt poolt tähendab see ka pankade klientide huvide kaitsmist. Aga mida teha, et olukorda parandada? See on tõesti väga tõsine küsimus. Keskpank sekkub eelkõige siis, kui pankade maksejõulisusega on probleeme, likviidsusraskustega saavad pangad Eestis ise hakkama.
    Kõige lihtsam lahendus on lasta pank pankrotti. See tähendab, et panga maksejõulisuse puudujääk jagatakse lihtsalt klientide vahel ära, näiteks igaüks kaotab oma hoiustest mingi osa ja lugu on sellega lõppenud. Selle variandi hea külg on, et sellega on hiljem kõige vähem vaidlusi ja küsimusi, kas ikka kõik tehti õiglaselt. Vaidlusi on vähe loomulikult siis, kui seda varianti alati ja kõigi pankade puhul kasutatakse. Aga pankrot on väga paha variant nii panga klientidele ja pangandusele tervikuna kui ka rahvamajandusele. Seda püütakse vältida. Teine variant on pank kuidagiviisi makseraskustest välja aidata. See on mõeldav siis, kui on selge, mis edasi saab. Tunneli lõpus peab paistma valgus. Appi minekuks on mitu võimalust. Võib anda pikaajalist soodsat laenu, mille edasilaenamiselt teenitav kasum kataks tulevikus maksejõuetuse augu. Aga see võib väga palju aega võtta.
    On võimalik hakata kommertspanga omanikuks kas aktsiakapitali laiendamise kaudu või omanikelt panga näiteks ühe krooni eest ära ostes. Keskpank ei saa lihtsalt niisama appi minna, peab olema selge, et kunagi on see kommertspank jälle turukõlbulik.
    Raskustes pankade ülevõtmine riigi poolt on üldiselt kõige levinum võte pangakriiside ületamiseks. Pluss on eelkõige klientide hoiuste säästmine ebameeldivustest ja raharingluse häirete vältimine.
    Aga ka probleeme on omajagu. Esiteks kulub selliseks operatsiooniks väga palju raha. Alati on neid, kes põhjendatult küsivad, kas ikka on mõtet just niiviisi raha kas pikaks ajaks kinni panna või koguni ära kulutada.
    Teine küsimus puudutab kommertspanga omanikke ja nende vastutust. Mõnikord pääsevad nad päästeoperatsiooni käigus liiga väikese vastutusega.
    Ja lõpuks on ka küsimus, kas kusagil ei tehta mingeid erandeid osade klientide või pankade või pangaga seotud ringkondade huvides. Kõikidele nendele küsimustele tuleb keskpangal niisuguse päästeoperatsiooni käigus ammendavalt vastata.
    Üldiselt on riik ja tema keskpank pangakriise lahendades ainult ebameeldivate valikute ees. Ühte valikut ei saa teha -- ei saa kogu pangandust allavett lasta. Mitte kuidagi ei ole võimalik tuua näiteid sellest, mis siis saab, kui kogu pangandus kriisi läheb.
    Eestis on jälle käes kord seletada, mis juhtus EVEA Panga ja Forekspangaga. Iga lahendus on tegelikult unikaalne, oma plusside ja miinustega.
    Siim Kallas on Reformierakonna esimees ja endine Eesti Panga president.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Porsche aktsia odavnes alla IPO hinna
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.