Prussakat jahtides euroliitu

Leningradi hügieeniinstituudi diplomiga Trei esitleb täna ettevõtjatele Briti lennufirmade tipptehnoloogiat, millega on võimalik hävitada kahjurid Kalevi ujula suuruses tootmishoones ligi kümne sekundiga. Inimestele muutub mürk kahjutuks tunni aja jooksul.

Trei sõnul tuleb firmasse moodne kahjurijahtija lipsu, musta ülikonna ja diplomaadikohvri suuruse seadeldisega, mitte kaitsekombinesooni ja gaasimaskiga.

Trei töötas veel suvel Eesti tervisekaitseinspektsiooni peadirektorina. Ta teab täpselt, kus Eesti prussakad ja rotid pesitsevad.

PPSi ekspordijuht Bruce McFee peab Eesti kahjuritõrjeturgu Ida-Euroopa perspektiivikaimaks. Ta kinnitab, et 90 protsenti Eesti ettevõtetest kannatab kahjurite rünnakute all, kuid vaid pooled kasutavad tõrjet.

Kahjurijahtijate klientideks on peamiselt toitlustusettevõtted, hotellid, laevad, lennukid ja ka pangad. Rotid ja hiired armastavad McFee sõnul iseäranis pankade arvutivõrkude juhtmeisolatsiooni.

McFee peab prussakat erakordselt elujõuliseks elukaks. Emane prussakas keskendab oma surmaagoonia munemisele ning uus sugupõlv ründab panipaiku juba 20 päeva möödudes.

Kahjurite hävitamisest Eesti ettevõtja eriti rääkida ei taha. Kui Suurbritannias kuulub kahjuritõrje usaldusväärsuse garantiide hulka, siis Eestis soovib ettevõtja lepinguid kahjurijahtijatega varjata, pidades prussaka- ja rotitapja tellimist mainet kahjustavaks.

Riigikogu menetleb praegu toiduseadust ja rahva tervise seadust, mis muudavad kahjurijahi euronõuded Eesti ettevõtjatele ka siseriiklikult kohustuslikuks.