«Oleme nõus Investeerimispanga ja Forekspanga ühinemisega ja valmis seal ka riigi raha hoidma,» ütles Leimann.
Leimanni hinnangul on pankade raskustes süüdi ka pankade endi suurushullustus ja mõttetu raiskamine liialt paisutatud palkade ning suurejooneliste hoonete ehitamisega. «Mitmed pangandustegelased tõusid komeedina Eesti majandustaevasse, nüüd pole komeedist enam sabagi järel,» nentis majandusminister.
Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles eile, et otsus riigi raha hoiustamiseks Forekspangas oli rahandusministeeriumi seisukoht, mida valitsus pole seni arutanud ja mille suhtes valitsuse sees on eriarvamusi. «Küsimus on ju ikkagi Forekspanga usaldusväärsuses ja kas me ei kaota seda raha,» lausus Vitsur. «Seni on ju valitsusel mitmesse panka raha jäänud.»
Leimanni sõnul pole väikeste pankade raskused mingiks üllatuseks. Majandusministri hinnangul ümberstruktureerimine panganduses jätkub, kuid varsti peaks olukord stabiliseeruma. «Ühe panga püsima jäämiseni asi ei lähe. Jääb nii väiksemaid kui suuremaid panku,» ütles Leimann.
Leimann lisas, et kriis panganduses põhjalikku hävingut meie majandusele ei tähenda, sest tegemist on väikeste pankadega, mille kukkumise põhjuseks on mullu väärtpaberiturul toimunud ja tänavune kriis Venemaal.
Vitsuri hinnangul oleks Eesti juba mullu Kagu-Aasiast finantskriisi puhkemisel pidanud valmis olema kohalikeks kriisideks. «Ent siin süüdistatakse valitsust sammude astumisel sekkumises ettevõtlusse,» nentis Vitsur.
7. oktoobri seisuga
Ühispank 534,6 mln kr
Maapank pankr. 70 mln kr
EVEA Pank pankr. 60 mln kr
Hansapank 35 mln kr
Hetkel kuum
Töötajad pakkusid hoopis teenust
Krediidipank 25 mln kr
Forekspank 20 mln kr
kokku 744,6 mln kr