Venemaa kriisi mõjud jaotuvad kolmeks. See mõjutab investoreid, kes on investeerinud Venemaa väärtpaberitesse. Teiseks on kriisil kaudne mõju läbi rahvusvaheliste turgude ning kolmandaks Venemaa turg, mis mõjutab Venemaale eksportivaid ettevõtteid, ütles Demekas.
IMFi esindaja hindas suurt väliskaubanduse defitsiiti arvestades Eesti jaoks olulisemaks kaudset mõju. Demekase sõnul on olemas risk, et arenevatele turgudele investeerijad ei erista suurema ja väiksema riskiga riike ning otsustavad kogu piirkonda mitte investeerida.
Demekase sõnul näitab reitinguagentuuri Standard & Poors Eestile antud positiivne hinne seda, et rahvusvaheline turg siiski teeb eristusi. Standard & Poor's kinnitas teisipäeval Eesti riigireitingu tasemel BBB+ ja jättis reitingu väljavaate stabiilseks.
Ka Eesti pikajaliste kroonikohustuste reiting jäi muutmata tasemele A-. Lühiajaliste valuuta- ja kroonikohustuste reiting on stabiilselt A-2.
Demekas möönis, et juhul kui Venemaa kriis jätkub, satuvad Vene turust sõltuvad eksportöörid raskustesse ja peavad leidma uued turustuskanalid. Milliseks kujuneb Eesti järgmise aasta majanduskasv, on praegu raske öelda. See sõltub Venemaa kriisi jätkumisest ja sellest, kuivõrd kiiresti Eesti ettevõtted suudavad ümber orienteeruda.
Demekas nimetas Eesti lähiaja olulisemateks prioriteetideks pensionireformi käivitamist, väärtpaberituru seaduse vastuvõtmist ning stabilisatsioonifondi reeglite kehtestamist.
Majanduspoliitilises memorandumis on kirjas, et väärtpaberituru seaduse eelnõu esitatakse valitsusele septembris, investorite seaduse ja EVK seaduse eelnõu septembri lõpuks. Tänaseks ei ole eelnõud veel valitsusse jõudnud.
IMFi hinnangul on valitsusel võimalik stabilisatsioonifondi kanda senisest suuremaid summasid.