• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik loobub bussiärist

    «Riikliku bussiettevõtte müük on huvitav pretsedent erastamise ajaloos,» tunnistab erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet.
    Algas kõik väärtuslikuma osa firmast väljaviimisega, milleks antud juhul olid välisliinidel sõitmise load. «Mootor loobus kummalisel kombel kasulikest liinilubadest ja ennäe imet -- samu lubasid taotlesid vastloodud erafirmad,» räägib Sarnet. Nii alustasid AS Mootorreisid ja AS Eurolines, kuhu siirdusid koos paremate sõidukitega endised riigiettevõtte ametnikud.
    Riigile jäi erastada väheväärtuslike bussidega Eesti liine kündev pankrotieelses seisundis Mootor, mille eest kolm aastat tagasi pakuti vaid 1,5 miljonit krooni. Erastamisagentuur keeldus ettevõtet selle hinna eest müümast.
    Samal ajal astus aga agentuuri uksest sisse Taanis bussifirmat omanud Flemming Andersen sooviga alustada Eestis bussiäri, milleks sobis Mootori erastamine.
    Kuna Andersen ei soovinud üle võtta riigiettevõtte võlgu, loodi ühisfirma Eesti Buss, kuhu taanlane tõi 20 bussi, mille audiitor hindas 9 miljonile kroonile, riik osales ettevõttes Mootori aktsiatega 5 miljoni krooni väärtuses.
    Loodud firmasse viidi üle pooled Mootori 600 töötajast, ülejäänud said lõpparve.
    Bussid ja majad rentis Mootor 35 aastaks Eesti Bussile Neitsisaartel registreeritud firma Akrofon kaudu, mida esindab Concordia advokaadibüroo omanik Urmas Arumäe.
    Tallinna juriidiliste isikute maksuameti direktori Aivar Soola muudab ärevaks Eesti Bussi kasvav maksuvõlg, kus sarnaselt Mootoriga on põhivõlgnevus ravikindlustus- ja sotsiaalmaksus. Suvel 5 miljoni kroonini kasvanud võlast tasus Eesti Buss pankrotiähvarduse järel 3,9 miljonit, aga praeguseks on võlg koos viivistega kasvanud taas 2,4 miljoni kroonini.
    Sarneti hinnangul on võlgade tekitamine Andersenile riigi aktsiate erastamise eel kasulik ja seetõttu tuleb erastamine igal juhul selle aasta sees lõpule viia. «Vastasel korral tuleb siit teine Silmet,» tõdeb ta.
    Sarnet kardab, et Andersen võib näidata kahjumit, nõuda aktsiakapitali tühistamist ja uue sissemaksmist ning teades, et riik uut sissemakset iial ei tee, ongi firma tasuta üle võetud.
    Aktsiakapital 14 mln krooni
    Omanikud:
    39% riik
    61% Flemming Andersen
    - 300 töötajat
    - 90 bussi, Tallinna bussijaama hoone rendilepingud ja Suur-Sõjamäe bussikompleks
    - 48 kohalikku bussiliini, mis veavad iga päev 3000 inimest
    - erastas 51% aktsiaid Läti riiklikus bussifirmas Nordeka, mis omab ka välisliine, muuhulgas Riia--Tallinna liini
    - plaan osta Leedu bussifirma aktsiaid
    - plaan avada Tallinna--Peterburi bussiliiin
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Lill: oma head investeeringutootlust ei pea häbenema, ükskõik mida „kõrgeausused“ arvavad
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Nasdaq jäi USA indeksitest ainsana tõusurajale
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Veerand maaelu koroonalaenudest läks viltu, politsei pidas kinni kaks MESi juhatuse liiget Läbivalt täiendatud!
Keskkriminaalpolitsei pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni kaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liiget, kellele esitati kahtlustus selle eest, et koroonakriisi ajal jagati vähemalt 24 miljonit toetuslaenu eurot laiali ettevõtetele, kes laenutingimustele ei vastanud.
Keskkriminaalpolitsei pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni kaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liiget, kellele esitati kahtlustus selle eest, et koroonakriisi ajal jagati vähemalt 24 miljonit toetuslaenu eurot laiali ettevõtetele, kes laenutingimustele ei vastanud.