Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ESS kinnitas börsilt mineku plaani

    Börsilt lahkumine ei ole kaasatava strateegilise partneri nõue, kuid firma omanikel on põhjust arvata, et potentsiaalse partneri esmane huvi ei ole börsiettevõtte staatust säilitada, ütles eile ESSi avalike suhete juht Indrek Lindsalu. Konkreetse partneri nime ei soostunud ta avaldama.
    Börsile ei ole ESS lahkumistaotlust veel esitanud, kuid suurim aktsionär Urmas Sõõrumaa kinnitas eelmise nädala lõpus, et firma lahkub börsilt veel selle aasta jooksul.
    ESSi juhatus ja nõukogu teevad suuraktsionäridele ettepaneku osta väikeaktsionäridelt aktsiad kokku hinnaga, mis ei ole väiksem aktsia viimase kolme kuu sulgemishindade kaalutud keskmisest ehk 62,3 krooni aktsia eest. ESSi väikeaktsionäridele kuulub veidi üle veerandi firmast, selle ostmiseks lubatud hinnaga kulub üle 18 mln krooni.
    ESSi möödunudkevadises avalikus aktsiaemissioonis oli aktsia hind 57 krooni.
    Lindsalu ei osanud kommenteerida, kas väikeaktsionäridelt aktsiate kokkuostmine võib olla seotud huviga need strateegilisele partnerile kallimalt edasi müüa.
    Suvel otsustasid aktsionärid anda firma nõukogule õiguse suurendada kolme aasta jooksul ESSi aktsiakapitali ühe või mitme strateegilistele investoritele suunatud emissiooni teel 5,5 mln krooni võrra.
    Firma suurim eraisikust omanik on endine nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa, kellele kuulub aktsiaraamatu järgi 31,2% turvafirmast. Lisaks sellele on osa tema aktsiaid ka laenude tagatiseks pankade repokontodel. Aasta tagasi näitas aktsiaraamat Sõõrumaa osaluseks 65,5%.
    Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimees Gert Tiivas lausus, et tal on hea meel, et ESSi tuumikaktsionärid kavatsevad väikeaktsionäride suhtes käituda aumehena.
    ESSi aktsiaga esmaspäeval kauplemise peatamisel oli börsi eesmärk vältida väikeaktsionäride paanikast tingitud aktsiate müüki. Kuna nüüd on ettevõtte nõukogu ja juhatuse tasemel välja öeldud, et aktsionäridele pakutav aktsiahind ei tule madalam viimase kolme kuu sulgemishindade kaalutud keskmisest, peaks segadus väikeaktsionäride hulgas olema lahenenud.
    Väärtpaberibörsi juhatuse esimees Tiivas lisas, et kui ettevõte on oma börsilt lahkumise otsuse põhjalikult läbi kaalunud ja otsustab aktsiad väikeaktsionäridelt lubatud hinnaga tagasi osta, ei ole börsil põhjust teha ettevõttele lahkumisel takistusi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
USA aktsiaturud alustasid uut kuud ulja põrkega
Pärast septembri langust algas oktoober USA aktsiaturgudel reipa tõusuga: suuremad aktsiaindeksid kerkisid üle kahe protsendi.
Pärast septembri langust algas oktoober USA aktsiaturgudel reipa tõusuga: suuremad aktsiaindeksid kerkisid üle kahe protsendi.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.