Toodete vallas püütakse ostjat meelitada valmistaja päritoluriigi nime valetamisega või varjamisega. Riigi nime kasutatakse ka legaalse turundusnipina.
Eesti ostjat ei huvita niivõrd toote kvaliteedinäitajad kui valmistajariigi nimi, millel on tema teadvuses kujunenud hea või halb maine. Pealegi on lihtsam otsustada ühe fakti põhjal, selle asemel et hakata kõrvutama mahukat infot.
Tartu kauplus Raetehnika, kes on andnud oma pakutavate televiisorite andmed 22. oktoobri Postimehe Tartu lisasse, väidab, et JVC televiisori tootjamaa on Jaapan. Kui kauplusest küsida, kus on teler tegelikult valmistatud, vastatakse ärritunult, et see on firma saladus.
Samasse tabelisse on ka kauplus Megatek märkinud oma telerite tootjamaadeks juhtivad tööstusriigid. Järelepärimisel tunnistatakse Megatekist, et teleritel ei ole kirja, kus toode on valmistatud. Ostjatele jagatakse suulist teavet.
«Kui toode on tõepoolest arenenud tööstusriigis valmistatud, on sellel alati peal ingliskeelne kiri: «Made in ...»,» selgitab Renerki Kaubanduse juhataja Rene Pikkat, kes müüb nii arenenud tööstusmaades kui ka kolmanda maailma riikides valmistatud telereid.
Patendiamet lubab kaubamärgil kasutada selle riigi nime, kus toode on valmistatud või kust pärineb teatud osa toormest. Peale selle nõuab tarbijakaitseamet õige teabe jagamist valmistajariigi nime kohta.
Siiski leidub näiteid ka legaalsetest riigi nime kasutamise turundusnippidest.
Fazer Eesti AS on tegevdirektori Ülo Rekkaro väitel patenteerinud ja registreerinud lause «Eesti leib Eesti jahust», mis on kirjutatud leivakottidele. Loosung on tänavu aastaga aidanud Simmani, Töö- ja Rehepapi leiva müüki üle kahe korra suurendada.
Fazerit tuntakse Soome kontsernina, mis tekitab eelarvamuse kodumaise toidukauba eelistajates. Loosungiga rõhutatakse ostjatele, et Eestis müüdav leib valmistatakse kohapeal ja on vastavuses siinse maitsega.