T?ehhimaa on atraktiivne äripartner

Samas ennustab East European Chronicle selleks aastaks 2,9% majanduskasvu, Central European Economic Rewiew kõige värskemate indikaatorite alusel aga ainult 1,4%.

Tsehhi valitsus on püüdnud reforme teostada nii, et sellega kaasnevad negatiivsed sotsiaalsed efektid oleksid elanikkonna jaoks võimalikult kergesti ületatavad. Näiteks püüti ära hoida riigiettevõtete järsku kokkuvarisemist.

Paratamatut tööjõu koondamist reformide käigus leevendas võimalus leida töökoht kiirelt arenevas erasektoris. Tööpuudus on siiski suurenemas (1997. a oli töötuid 5%, selle aasta lõpuks kõige uuema prognoosi kohaselt juba 6,4% -- Central European Economic Rewiew).

- usaldusühing;

- füüsilisest isikust ettevõtja.

Välisinvesteeringute kaitse on tagatud valitsuste-

vaheliste investeeringute kaitse lepingutega (praeguseks sõlmitud rohkem kui 40 riigiga, sealhulgas ka Eestiga), millest osale kirjutas alla veel T?ehhoslovakkia valitsus. T?ehhi Vabariik aktsepteerib neid lepinguid.

Nende lepingute ja T?ehhi välsvaluutaseaduse kohaselt on garanteeritud kasumi ning kapitali vaba liikumine.

Eesti ja T?ehhimaa on sõlminud samuti vabakaubandus-

lepingu ning tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksusta-

mise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu.

Praegune maksusüsteem viidi T?ehhi Vabariigis sisse 1993. a. See on analoogne arenenud Euroopa riikide maksusüsteemiga. Hiljem on seda pidevalt täiendatud ja parandatud. Maksusüsteem koosneb otsestest, kaudsetest ja omandilt nõutavatest maksudest.

Tulevikus kavandab valitsus vähendada otseseid makse kaudsete suurendamise arvel, et sel moel stimuleerida ettevõtluse arengut.

Peamised äritegevust puudutavad maksud on:

- ettevõtte tulumaks;

- üksikisiku tulumaks;

- käibemaks (VAT);

- aktsiisimaks;

- teedemaks;

- kinnisvaramaks;

- sotsiaalkindlustusmaks.

Majandustegevus T?ehhis maksustatakse ettevõtte tulumaksuga, mille määr vähenes 1996. aasta jaanuaris 39 protsendile kogu sissetulekult.

On veel sptesiaalsed tulumaksumäärad, mis on kehtestatud eri tüüpi sissetulekutele. Näiteks 25protsendine tulumaks on kehtestatud investeerimis-

firmadele ja -fondidele ning pensionifondidele. Samasugune määr kehtib ka intressidelt, dividendidelt, litsentsitasudelt ja liisingult saadavale tulule, mõningatel juhtudel ka management-teenuste osutamise eest saadava tulu korral.

Alates 1995. aastast võib jooksva aasta kahjumit järgmisse aastasse kanda seitsme aasta jooksul.

Üksikisiku tulumaksu subjektiks on kõik, kes on kalendriaasta jooksul Tsehhis elanud vähemalt 183 päeva. Üksikisiku tulumaks on progresseeruv ning sissetuleku suuruse ja liigi järgi jääb 15--40% vahemikku. Autoritasudele on kehtestatud 10

protsendine tulumaks.

Käibemaksu (VAT) süsteem baseerub Euroopa riikide mudelil. Standardne VAT-määr on enamikul kaupadest 22%. Mõnede toiduainete, ajalehtede, farmaatsia-

kaupade ja soojusenergia puhul on see 5%, sama kehtib ka teenustele.

Aktsiisimaks on kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele ja mootorikütusele. Seda maksu peavad tasuma kõik füüsilised ning juriidilised isikud, kes toodavad ja impordivad/ekspordivad nimetatud kaupu.

Sotsiaalkindlustusmaks koosneb tervisekindlustus-

maksust, vanaduspensioni maksetest ja riikliku tööhõive maksust. Sotsiaalkindlustusmaksu maksavad mõlemad, nii tööandja kui ka töövõtja. Kokku moodustab see 34%, millest tööandja tasub 26% ning töötaja 8%.

On mitmeid põhjusi, miks T?ehhi Vabariiki võib pidada success story' ks Kesk- ja Ida-Euroopa ülemineku-

majanduste hulgas: tugev majanduskasv alates 1994. aastast, tasakaalus riigieelarve, märkimisväärsed välisinvesteeringud ning stabiilne rahvuslik valuuta. Erastamine oli üks kiiremaid ja elanikkonna poolt laialt aktsepteeritud. Tsehhi Vabariigi väljavaated saada ühena esimestest Euroopa Liitu on väga head.

Üks peamisi majandusprobleeme on praegu inflatsioon. Kui Tsehhi umbes 9protsendine inflatsioonimäär on üleminekuriikide madalamaid, siis OECD standardite järgi on see liiga kõrge.

Kõrgendatud investeeringute vajadus ja nõudlus tarbekaupade järele, jätkuv hindade liberaliseerimine ja palgadünaamika on põhjustanud pideva inflatsioonilise surve. Seetõttu on T?ehhi keskpank asunud tõsiselt tegelema inflatsiooni alandamise küsimustega.

Tugev sisemaine majandus ja küllaltki loid nõudlus eksportturgudel põhjustavad väliskaubandusdefitsiiti. Suurt kaubandusdefitsiiti vähendab teenuste bilansi ülejääk, mis toob märgatavalt sisse turismitööstuses.

Jooksevkonto defitsiit ja inflatsioon loodetakse kontrolli alla saada ja viia sajandivahetuseks ELi tasemele.

Autor: Peeter Kohandi