Tööandjatel seisab üsna varsti, täpsemalt jaanuarikuus, ees ülesanne kavandada oma töötajate järgmise aasta puhkused.

Kuidas kavandada puhkused selliselt, et oleksid arvestatud nii töö korraldamise huvid kui ka töötajate soovid?

Kellele on tööandja kohustatud andma puhkust nende soovi kohaselt, kellele võib anda puhkust võrdeliselt töötatud ajaga ning kellele näeb seadus ette pikendatud põhipuhkust või lisapuhkust?

Kõigile neile küsimustele peab puhkuste kavandamisel leidma vastuse.

Puhkuseseadus paneb tööandjale kohustuse anda töötajatele puhkust ega luba töötajal loobuda puhkuse kasutamisest.

Kõigi töötajate puhkused kavandatakse kalendriaastaks puhkuste ajakavas, mis tehakse töötajatele jaanuaris teatavaks.

Puhkuste kavandamisel on tööandjal mitu võimalust:

- anda puhkust kõigile töötajatele ühel ajal ehk kasutada n-ö kollektiivpuhkust;

- anda töötajatele puhkust siis, kui töömaht on väiksem;

- hajutada puhkused kalendriaastale.

Puhkuste aeg sõltub suures osas ettevõtte klientide tellimustest. Meie klientidel on kõige vaiksemad kuud suvel ja sellepärast saadetakse just siis ka enamik meie töötajaid puhkusele.

Puhkusegraafiku kondikava teeme valmis jaanuaris. Selleks ajaks ei saa siiski lõplikult veel töötajate puhkust paika panna, see selgub hiljemalt märtsikuuks.

Kontoritöötajad pääsevad puhkusele igas osakonnas koostatud graafiku järgi, neil on ka suuremad võimalused oma puhkuseaja määramisel kaasa rääkida. Paljud töötajad ei taha korraga 28 päeva puhata, nemad võtavad puhkuse välja osade kaupa. Mõnedel töötajatel (näiteks raamatupidajatel) pole kogu puhkuse korraga väljavõtmine lihtsalt võimalik, sest neil pole asendajaid.

Vabrikutöölised on suvel kollektiivpuhkusel ja saavad korraga kogu puhkuse kätte. Vabrikutes puuduvad asendajad juhuks, kui me tahaksime näiteks kümme inimest eraldi puhkusele saata. Vabrikutööliste kollektiivpuhkuse ajal on tsehhides ametis mehaanikud, kes kontrollivad ja parandavad seadmeid.

Puhkusegraafikud teeme üldjoontes valmis jaanuaris. Tegemist ei ole veel lõplike graafikutega, sest ettevõtte töös tulevad peale jooksvad projektid ning nende järgi muudame kokkuleppel töötajatega puhkusegraafikuid. Eelkõige tuleb puhkuseaja muutumist ette projekti-

juhtidel ja juhtivprogrammeerijatel.

Töötajad, kelle puhkuse aeg muutub, saavad selle eest kompensatsiooni. Kuna töökollektiiv saab aru, miks ta seda tööd teeb, siis teisel ajal puhkusele minek ei ole töötajatele probleem. Kiireid projekte tuleb sageli ette suvel. Töötajad, kes suvel nõustuvad puhkama 21 päeva, saavad talvekuudel puhkusele ühe nädala lisaks. Personalistrateegiasse on sisse kirjutatud punkt, et suvel töötanud projektijuhid saavad talvel puhkust veeta soojal maal.

Püüame olla puhkuste osas võimalikult dünaamilised. Töötavatel üliõpilastel näiteks võimaldame sessi ajal võtta täiendavaid vabu päevi. Kuna me otsime ettevõttesse parimaid töötajaid, siis tuleme nende soovidele ka maksimaalselt vastu. Seda niivõrd, kuivõrd ei satu ohtu firma üldstrateegiad.

Puhkuse ajakava koostamise eesmärk on kavandada töötajate puhkused terveks kalendriaastaks selliselt, et oleks tagatud tööde sujumine aastaringselt.

Praktikas tuleb sageli ette, et puhkuste tegelik kasutamine ei lange kokku kavandatuga. Sellisel juhul on poolte kokkuleppel võimalik teha ajakavasse muudatus.

Tööandjal on õigus anda töötajatele nende soovi kohaselt puhkust osade kaupa, küll aga peab meeles pidama, et puhkuse ühe osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva.

Tööandja peab töötajatele iga tööaasta eest puhkust andma ega tohi seda rahaga kinni maksta isegi siis, kui selleks on olemas töötaja nõusolek või soov.

Puhkuse ajakava koostamisel tuleb silmas pidada ka töötajale seaduses ettenähtud lisapuhkust ja töötaja soovil antavat täiendavat lapsepuhkust. Neid puhkusi antakse üldjuhul koos põhipuhkusega või poolte kokkuleppel muul ajal tööaasta jooksul. Puhkuse andmine võrdeliselt töötatud ajaga on lubatud ainult esimesel tööaastal pärast töötaja kuuekuulist töötamist.