Pikaajalist uurimist nõudnud õnnetus juhtus eelmise aasta 24. augustil Valga maakonnas Tsirguliinas Valga teedevalitsusele kuuluva vedelkütusemahutiga.
1000m³ mahutis oli umbes 700 tonni masuuti, masuuti hakati raudteetsisternidest juurde pumpama. Umbes 10 tundi pärast pumpamise algust, õhtul kl 19 paiku, rebenes mahuti kolmeks osaks. Rebenenud mahuti purustas pumbajaama ja mahutite süsteemi kuluva torustiku ning kukkus vastu kõrval asuvat mahutit, vigastades seda.
Uurimine selgitas, et mahuti rebenemine algas mahuti kere alumise vöö ja põhja vahelisest keevisõmblusest, kus liitusid kere ja põhja tõmbepinged ning nn äärehäirest põhjustatud paindepinged.
Ekspertide arvates põhjustas mahuti väsimus-
purunemise selle valmistamiseks kasutatud terase ning kere ja põhja vahelise keevituse madal kvaliteet. Rebendi kiire leviku mööda mahuti kõige nõrgemaid kohti põhjustas suure kiirusega välja voolav masuut.
Õnnetuse hetkeks oli mahutisse juurde pumbatud umbes 200 tonni masuuti. Masuudi nivoo oli umbes 10,5 meetrit.
Hoidla oli ette nähtud põlevkivibituumeni valmistamise tehnoloogilise liini koostisosana, selle ehitamist alustati 1988. aastal.
Purunenud mahutitel amortiseerumise tõttu bilansilist väärtust polnud, avarii tagajärgede kaotamine maksis aga üle 300 000 krooni. Reostuse likvideerimine kestis 10. septembrini.
Tsirguliina mahuti põhi ja seinad olid tehtud 4 mm paksusest metall-lehest.
Praegu ehitatavatel sama suurtel mahutitel on metalli paksus põhja keskkohas 6 mm, äärikud on aga 8mm metall-lehest.
Mahuti seinte vajalik paksus selgub arvutustest, see ei ole aga väiksem kui 6 mm.
Hetkel kuum
7 kontrollküsimust: kas käitud ettevõtjana õigesti?
Katust, mille paksus on 5 mm, ei keevitata katuse karkassi külge. Mahuti seinad ja põhi tehakse ilma ristuvate keevisõmblusteta. Seinad valmivad harilikult lehtmonteerimise meetodil kohapeal.
Purunenud mahuti asemele uue ehitamine tuleb küllaltki kallis, koos metallkonstruktsioonide kontrolli ja katsetamisega maksab see 55 000 USA dollarit.
Mahuteid, mis uutele normidele ei vasta, on Eestis palju. Et olukorda parandada, tuleb esmalt täpselt kindlaks teha kasutusel olevate mahutite asukoht, arv ja maht ning mahuteid kontrollida.
Kui mahuti valmistamiseks on kasutatud mitte-
standardseid materjale, on selle edasine kasutamine uute seaduste järgi lubamatu. Muid vigu, (korrosioon, keevitusvead) on võimalik parandada.
Mahuti edasine kasutamine tuleks otsustada alles tehnilise seisukorra selgitamise järel. See on aga keeruline ja kallis, sest mahuti peab kontrollimiseks olema tühi ja seespoolt hästi puhastatud.
Pikemas perspektiivis on ainus lahendus uute mahutite ehitamine.
|