14. veebruar 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Ühispank siseinfo valdamise ning kasutamise kahtluse all

Teiste seas tegid ligi miljonikroonise pakkumise neli offshore-firmat, mille omanikel on aktsiaid müües võimalus saada mitu miljonit krooni tulu.

Asjatundjate väitel on saanud eelistuse mitmed Ühispanga kliendid, sest Ühispank ei koondanud erinevalt teistest turuosalistest oma klientide aktsiad suurde plokki, vaid lasi märkida väiksemaid koguseid.

Teatavasti otsustas teede- ja sideministeerium aktsiate lõpliku jaotamise puhul eelistada just väiksemaid pakkumisi.

Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor Marek Mägi ütles reedel, et kindlasti võtab inspektsioon Telekomi IPO vaatluse alla.

«Oleme välja saatnud kirja korraldajale, kus teatasime, mida me täpselt emissiooni kohta teada tahame,» lausus Mägi. Ta nentis, et ei oska öelda, ja see oleks ka vastutustundetu, kui ta avaldaks arvamust selle kohta, kas Ühispank kasutas siseinfot või mitte. «Igal juhul võtame selle uurimise põhjalikult ette,» kinnitas Mägi.

Ühispank teatas möödunud nädala lõpus, et aktsiate jaotamist ei teadnud keegi ette enne emissiooni lõppu. Jaotuspõhimõte oli eelistada Eesti investorit.

Mitu Telekomi aktsiate märkimisega seotud allikat ütles, et Ühispank oli erastamisnõustaja ning osales ka aktsiate jaotuse põhimõtete määramisel. Lõpliku aktsiajaotuse tegi teede- ja sideministeerium Ühispanga ettepanekul. Seega teadis Ühispank kogu IPO ajal, et neile jääb eelis oma klientidele aktsiate jaotamisel.

Enamik väärtpaberivahendajaid panku esitas oma pakkumused kliendikontona, sest enne IPOd lubati, et suurematel institutsionaalsetel investoritel on eelis aktsiate märkimisel väikeinvestorite ees. Talinvest-Suprema Väärtpaberite AS esitas oma klientide nimel suurpakkumused, millest mahukaim oli 140 miljoni kroonine. Hansapanga klientide koondkontod olid üle 100 miljoni krooni suurused.

Pärast emissiooni lõppu 10. veebruaril aga kuulutas teede- ja sideministeerium välja, et juriidilistel ja füüsilistel isikutel vahet ei tehta ning kõigi Eesti investorite kuni miljonikroonised pakkumised rahuldatakse täielikult. Üle miljoni kroonised pakkumised otsustati rahuldada 40% ulatuses ja Eesti nõudluse keskmine täitmine kujunes 50protsendiliseks.

Hansapanga maakler Lauri Lind nentis, et Ühispank võis teoreetiliselt siseinfot kasutades oma klientidele eelise anda, kuid seda ei saa tõestada enne, kui väärtpaberiinspektsioon asja uurima hakkab ja midagi avastab. «Võis nii olla, võis mitte,» sõnas Lind.

Hansabank Marketsi intressitoodete spetsialist Allan Marnot ütles, et tema hinnangul ei pandud jaotusmehhanismi enne paika, kui kogu tegelik nõudlus oli selge. See ei välista, et Ühispank teadis aktsiate jaotust, sest pakkus selle ise ministeeriumile välja.

Hansa Asset Managementi portfellihaldur Charlie Viikberg nentis, et niikaua, kui väärtpaberiinspektsioon pole algatanud uurimist ja välja selgitanud, mis tegelikult toimus, on see spekulatsioon. «Me oleme ise siin kah erinevaid spekulatsioone loonud,» sõnas Viikberg. Ta ütles, et on pettunud sellises aktsiate jaotuses, ning tahab selles küsimuses täit selgust saada, seega loodab, et väärtpaberiinspektsioon teeb oma tööd.

Reedel jõudis Telekomi aktsia hind 126,25 kroonile, tõustes päevaga 9,78 protsenti. Telekomi aktsiatega kaubeldi 248 miljoni krooni eest.

Ühispanga maakler Märt Helmja ütles, et reedel oli tegemist Eesti investorite kasumivõtmisega ja positsioonidest väljatulemisega.

«Ostuhuvi on samuti olemas, see tasakaalustab müügihuvi. Ostuhuvi on isegi suurem, seega hind tõuseb,» lausus Helmja. Tema hinnangul on ka kõige optimistlikum tase ületatud, seega tullakse selle nädala algul veel aktsiaid müüma. «Müüma tulevad need, kes plaanisid aktsiad pikemaks ajaks jätta, sest praeguseks on hinnatõus juba müstiline olnud,» hindas Helmja.

Eesti Telekomi edust innustatuna tõusid aktsiate hinnad nädala lõpus ka teistel Balti börsidel.

Autor: Sten A. Hankewitz

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt