Riik asub oma metsa hoolsamalt majandama

Riigimetsa majandamise keskust ei saa kõrvutada teiste metsaettevõtetega, kuna ta saab riigilt tasuta metsa, müüb selle edasi, teeb kulutusi metsa taastamiseks ja teenib kasumi, mille kannab riigieelarvesse.

Suurema kuluga hooldusraietest laekunud tulu jääb riigimetsa keskusele tehtud tööde katteks, suurema tulususega uuendusraietest teenitud tulust kannab riiklik asutus 26 protsenti riigieelarvesse ja keskkonnafondi. Ülejäänud summaga peab tulundusasutus katma oma tegevuskulud.

«See on hea kasum ettevõttele, kes ostab ise ressursse. Kui mets on tasuta käes, on see diskuteeritav,» kommenteeris Tiit Kolk.

Varem oli riigimetskondadel suur vabadus metsa müümisel. Üleminekuvormina müüs riigimetsa rohkem kui aasta aega metsaameti koosseisu kuulunud metsanduse ökonoomika- ja infokeskus.

«Riigimetsas nüüd teisi õiendajaid ei ole,» lausus riigimetsa majandamise keskuse nõukogu esimees Andres Talijärv. Tema kinnitusel oli neli aastat tagasi loodud metsakapitali eesmärk näidata, et riik tuleb metsa majandamisel ots otsaga kokku ja seda raha ei raisata kusagil mujal eelarves.

Riigimetsa majandamise keskuse juhiks pürib Andres Onemar, kes juhtis ka metsanduse ökonoomika- ja infokeskuse loomist.

Riigimetsa majandamise keskuse nõukogusse kuuluvad keskkonnaminister Villu Reiljan, Elmet Soosalu majandusministeeriumist, riigikassa juht Ahti Kallaste, Lahemaa rahvuspargi direktor Aarne Kaasik, riigimetsa majandamise keskuse Kirde regiooni juhataja Tavo Uuetalu, Andres Talijärv ja Tiit Kolk.

Talijärve sõnul on sellised riigimetsa majandamise organisatsioonid olemas Austrias, Rootsis ja Soomes. «Kogu süsteem on peaaegu kopeeritud Soome mudel,» lausus ta. Ta ei välista, et riigimetsa majandamise keskuse aktsiad kunagi erastatakse. Nii on toiminud ka Rootsi ja Austria.

Autor: Koit Luus