«Soome seadused on vastuolus Euroopa Liidus kehtiva õigusega, sest takistavad rahvusvaheliste lepetega tagatud vaba meresõitu Läänemerel,» lausus Eesti Merelaevanduse arendusdirektor Viktor Palmet reedel pärast laevandusfirma juhatuse erakorralist nõupidamist.
«Helsingi kohtu otsus kahjustab Eesti lippu,» ütles Palmet. «Nüüd ei saa ükski Eesti laevafirma alustada Läänemerel liinivedusid, sest Eesti meremehed ei saa samasugust palka kui soomlased.»
Eesti laevaomanike liidu president Rein Merisalu ütles, et Helsingi ringkonnakohtu otsus tõukab Eesti laevafirmasid üle võtma mugavuslipu staatust. «Soome meremeeste ametiühing on täiesti süüdimatu ja Soome sotsiaaldemokraatlik valitsus ei julge lihtsalt sekkuda,» väitis Merisalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Merelaevanduse juhatus otsustas, et kaebab sellel nädalal Helsingi ringkonnakohtu otsuse edasi Soome riigikohtusse ja algatab Soome meremeeste ametiühingu vastu nõude boikotiga tekitatud rahalise kahju hüvitamiseks. Eesti Merelaevandus on kaotanud 40 päeva kestnud boikotiga juba 12 miljonit krooni, teatas Viktor Palmet.
Eesti Merelaevandus on valmis oma õiguste kaitseks pöörduma Euroopa kohtu poole, ütles Palmet. «Kui soomlaste nõudmine jääb peale, peame palgatõusuks vajaliku kokkuhoiu nimel loobuma Eestis maksude maksmisest ning hakkama sõitma mõne mugavuslipu riigi all,» lisas ta.
Simo Zitting Soome meremeeste ametiühingust on väitnud, et Eesti Merelaevanduse laevade boikott Soome sadamates kestab seni, kuni kokkulepet Eesti meremeeste palga tõstmiseks pole saavutatud. Zittingu sõnul pole õiglane, et Merelaevanduse norralastest ja taanlastest omanikud teenivad Eesti odava tööjõu abil suuri kasumeid.
Simo Nurmi Soome meremeeste ametiühingust on öelnud, et boikott on vaid ametiühingu ja Eesti Merelaevanduse vaheline tüli, mille lahendamine ei kuulu riikide valitsuste kompetentsi.
Eesti peaminister Mart Siimann arutas jaanuari lõpus Eesti Merelaevanduse laevade boikoteerimise küsimust Soome peaministri Paavo Lipponeniga, kuid ei saavutanud mingisugust kokkulepet. Eesti valitsus pöördus Eesti laevaomanike liidu survel Brüsselis ühe advokaadibüroo poole, selgitamaks, kas Soome ja Taani rikuvad Eesti laevade boikoteerimisega Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingut.
Eesti Merelaevanduse laevu keelduvad laadimast Soome ja Taani sadamatöötajad, rahvusvahelise transporditöötajate föderatsiooni soosingut tõestavat sinist kaarti nõuavad Eesti laevadelt Belgia Antverpeni sadama töötajad.
Soome meremeeste ametiühing nõuab, et Eesti Merelaevandus maksaks Soome firmade eeskujul madrustele 35 000 krooni kuupalka praeguse 12 000 krooni asemel. Viktor Palmeti väitel muudaks palgatõus Eesti Merelaevanduse Läänemerel konkurentsivõimetuks.