Vilve Torn • 4 märts 1999

Muusika ja maksuamet

Riigi maksuameti peadirektor Aivar Sõerd on mitmekülgne inimene. Ta võib olla nii karmikäeline peadirektor kui nalja armastav saunaklubi liige, aiatöid nautiv koduperemees või orelimängija. Viimati mängis Sõerd orelit möödunud suvel Haanja kirikus.

Hoolimata tõsiasjast, et kaheksakümnendate aastate alguses ei olnud kirikuskäimine ja orelimäng soosingus, ei lasknud Sõerd ennast võõriti pilkudest heidutada.

«Ma ei olnud eriti aktiivne komnoor,» tunnistab ta. «Olen lõpetanud Võru muusikakooli klaveri erialal ja peale seda harjutanud orelimängu kolme aasta jooksul Võru linnakirikus organisti ja helilooja Paul Elkeni juhendamisel.»

Esimest hetke, mis teda oreli taha istumisel valdas, Aivar Sõerd sõnade ja emotsioonidega üle ei tähtsusta.

«Orel on väga võimas instrument ja omandab erilise kõlajõu hea akustikaga kirikus. Mulle lihtsalt meeldib orelimäng,» ütleb ta.

Praegu käib Sõerd orelit mängimas ainult siis, kui selleks avaneb juhuslik võimalus. Kodukirikus ei ole ta enam ammu oreli taha istunud ning valutab südant tehniliselt halvas olukorras oleva oreli pärast.

«Võru kiriku rohkete puitviledega orel on haruldane nagu enamik Haanjast pärit oreliehitajate vendade Kriisade ehitatud instrumente. 1980. aastatel oli orel küllaltki halvas seisukorras ja tema kasutamine sõltus koguni ilmastikust. Vihmase ja niiske ilmaga ei toiminud originaalpuitmehhanismid.»

Orelimuusika kontsertidel käib Sõerd samuti juhuslikult. «Kui maksuameti peakontor asus veel Toompeal, käisin ikka vahel Toomkirikus orelipooltunde kuulamas.»

Oma suurteks lemmikuteks orelimuusikas peab Sõerd Johan Sebastian Bachi, Max Regerit, André Raisoni, Felix Mendelssohni.

Bachi muusikat armastab Sõerd üle kõige ning tema loomingut on Sõerd kõige rohkem mänginud. «Mulle jätab kõige sügavama mulje tema Passacaglia ja fuuga c-moll, mille esitamisega tulen läbi raskuste isegi toime. Kogu teose esitus võtab aega vähemalt pool tundi.»

Eesti orelimuusikas meeldivad Sõerdile Rudolf Tobiase, Mihkel Lüdigi, Edgar Arro ja Peeter Süda teosed.

«Suurim on minu arvates Peeter Süda, kelle prelüüd ja fuuga g-moll on monumentaalsemaid Eesti oreliloomingus. Selle teose esitamisega ei tule ma kindlasti toime. Noorelt surnud helilooja kuulsama teose «Ave Maria» esitamisega saan siiski hakkama.»

Sõerd lisab, et tema suur kiindumus orelimängu ja muusika vastu ei tähenda aga seda, et ta ainult orelimuusikat kuulab.

«Kindlaid muusikalisi eelistusi mul ei ole. Autos kuulan tihti Tõnis Mägi laule, kuid enamjaolt mängib taustaks KUKU raadio,» rõhutab maksuameti peadirektor.

Igal esmaspäeva õhtul paneb Sõerd maksuameti ukse enda järel kinni ning seab sammud Kalamaja sauna. Seal ootab teda kuuest liikmest koosnev saunaklubi, kuhu Sõerd võeti vastu möödunud suvel.

Saunaklubi liikmeks hakkamises ei ole Sõerdi sõnul midagi imelikku. «Olen heast saunast ja saunakultuurist alati lugu pidanud,» nendib Sõerd.

Klubist puududa ei saa ega taha Sõerd ühelgi esmaspäeval. «Ükski vabandus ei ole arvestatav. Lükkan alati kui võimalik oma kohtumised või sõidud teistele päevadele. Väliskomandeeringutega on asjad muidugi tõsisemad,» naljatleb Sõerd.

Kord aastas püüavad kooskäijad korraldada saunaõhtuid ka klubiliikmete kodudes ning sel talvel oli oma kodus leilitajaks ja saunatajaks Sõerd. «Kohalkäijad jäid rahule.»

Oma Viimsis asuvast kodust rääkides on Sõerd napisõnaline.

Algselt suvilaks ehitatud kolmetoalise korteri suuruse hoone ostis Sõerd paar aastat tagasi.

«Ma ei ole paneelelamus elaja tüüpi inimene ning mulle meeldib, kui minu ümber on piisavalt avarust,» tunnistab ta.

Praeguseks on Sõerd üksinda valmis ehitanud ainult sauna. Sõerd lisab, et tegemist ja toimetamist on veel maja juures küllaga, kuid eesootavad tööd teda ei hirmuta.

Praegu ootabki ta enda sõnul aega, mil päike jälle kõrgemalt käima hakkab, sest siis saab aiatöid tegema hakata.

«Mingi köögiviljakasvataja ma nüüd küll ei ole ning põhiline osa koduaiast on muru all, kuid aiatöid meeldib mulle väga teha.»

Aias kasvavatest lilledest ja nende ilust ei oska Sõerd suurt midagi arvata. «Peaasi, et seal mingid õitsmed olemas oleksid,» nendib ta rahulikult. Samas tunnistab ta, et istutas möödunud kevadel koduaeda sireli.

Oma suures aias meeldib Sõerdile külalisi vastu võtta ning neid kostitada.

«Mulle meeldib sõpradega koos olla ning ma eelistan sellist ajaviitmist diskodele ja ööklubidele.»

Nädalalõppudel on Aivar Sõerd enamasti kodus, kuid ette tuleb ka neid laupäevi ja pühapäevi, mil ta maksuametis tööd tegmas käib. «Tahtsin tööle minna ka sel nädalavahetusel, kui Tallinnas hirmsasti tuiskas, kuid mul ei õnnestunud autot lumest välja ajada,» ütleb Sõerd.

Saunaklubi ei otsinud Aivar Sõerdit ise üles, vaid tema leidis meid. Ta hakkas lihtsalt ühel hetkel Kalamaja saunas käima ja nii me kokku juhtusimegi. Kuna Sõerd käib nädalas kuus korda saunas, eeldan, et temast saab minu mantlipärija. Möödunud suvel võtsime ta ametlikult saunaklubi liikmeks. Saunaklubi liige ei pea sugugi vastama kõikidele kriteeriumitele. Oluline, et ta on täitsamees, naljamees -- ühesõnaga normaalne mees, kes sobib teiste klubikaaslastega. Sõerd on hea kuulaja ja seltskonnakaaslane. Kui teda maksuameti peadirektoriks valima hakati, hoidsime talle klubiliikmetega pöialt. Viskasime veel nalja, et vähemalt saunaklubi toetab tema kandidatuuri igati. Käime koos igal esmaspäeval Kalamaja saunas ning klubiõhtult põhjuseta puududa ei tohi. Oleme ikka Sõerdile naljatamisi öelnud ka, et kui tal on vaja Brüsselisse komandeeringusse sõita, võiks ta seda mõnel muul päeval teha.

Aivar Sõerdil on üks hea omadus -- ta ei armasta tööasjadest väljaspool maksuametit rääkida. Sõerdil on hea suur aed ning me oleme temaga koos piknikuid pidanud. Orelit mängimas ei ole ma teda kuulnud, kuid kui selleks sobiv võimalus avaneb, teen seda kindlasti. Saunas oleme küll koos käinud, kuid tempolt ei pea sammu. Siis kui meie juba valmis oleme, saab Sõerd alles leili sisse. Sõerd on väga mõnus seltsiline. Kui ta midagi ütleb, on see väga vaimukalt öeldud. Tutvusringkonnas peetakse temast väga lugu.

Hetkel kuum