Eurotsoonis on tekkinud sisevastuolud

Osa vastuolusid on omased kogu eurotsoonile -- majanduskasv kahaneb ja rahamass samal ajal kasvab, valuuta nõrgeneb ja deflatsioon süveneb. Kuid põhivastuolu on siiski eurotsooni kui terviku ja Saksamaa, mis moodustab umbes kolmandiku ühenduse majandusest, majanduskasvu erinevuses. ELi statistikaameti Eurostati andmeil alanes eelmise aasta viimases kvartalis eurotsooni majanduskasv 0,2% ja Saksamaa oma 0,4%.

Seetõttu oli Euroopa keskpanga president Wim Duisenberg sunnitud tunnistama, et majanduskasvu erinev tempo raskendab keskpangal monetaarpoliitika tegemist. Sest keskpank peab teenima eurotsooni kui terviku huve, seetõttu võib aga vastuollu sattuda üksikriikide huvidega ehk praegu Saksamaa omaga.

See on analüütikutele väga suureks üllatuseks, sest varem ennustati, et suurimat ebasümmeetriaohtu eurole kujutavad endast eelkõige nn ääreriigid, nagu Iirimaa ja Portugal, ja mitte mingil juhul tuumikriik, nagu Saksamaa.