10 märts 1999

Eurotsoonis on tekkinud sisevastuolud

Osa vastuolusid on omased kogu eurotsoonile -- majanduskasv kahaneb ja rahamass samal ajal kasvab, valuuta nõrgeneb ja deflatsioon süveneb. Kuid põhivastuolu on siiski eurotsooni kui terviku ja Saksamaa, mis moodustab umbes kolmandiku ühenduse majandusest, majanduskasvu erinevuses. ELi statistikaameti Eurostati andmeil alanes eelmise aasta viimases kvartalis eurotsooni majanduskasv 0,2% ja Saksamaa oma 0,4%.

Seetõttu oli Euroopa keskpanga president Wim Duisenberg sunnitud tunnistama, et majanduskasvu erinev tempo raskendab keskpangal monetaarpoliitika tegemist. Sest keskpank peab teenima eurotsooni kui terviku huve, seetõttu võib aga vastuollu sattuda üksikriikide huvidega ehk praegu Saksamaa omaga.

See on analüütikutele väga suureks üllatuseks, sest varem ennustati, et suurimat ebasümmeetriaohtu eurole kujutavad endast eelkõige nn ääreriigid, nagu Iirimaa ja Portugal, ja mitte mingil juhul tuumikriik, nagu Saksamaa.

Nüüd, kus inflatsioon läheneb nullile ja majanduskasv on loid, on Saksamaal suhteliselt kõrged intressimäärad, mis on valitud inflatsiooniohust lähtudes. Saksa tegelik intressimäär on 3% eurotsooni kui terviku 2,3% vastu ja see vahe võib veelgi kasvada.

Euro kriitikud on ammu hoiatanud, et Euroopa ühtne monetaarpoliitka ei pruugi üksikutele riikidele sugugi sobida. Seni on siiski ebaselge, kui kauaks erinevus eurotsooni ja Saksamaa vahel püsima jääb ehk kas see on ajutine või krooniline. Viimasel juhul oleksid Euroopa intressimäärad alati valed, ükskõik mida keskpank ka ette ei võtaks.

On tõenäoline, et keskpank alandab enne suve intressimäärasid, kuid vaevalt teeb ta seda rohkem kui neljandiku protsendipunkti võrra. Sellest aga Saksamaa majanduse ergutamiseks ei piisa.

Autor: FT

Hetkel kuum