Peaministri jaoks töötab väike linn

Eraldatud on ümmargune ruum, mida kohalikud tünniks kutsuvad. Kuigi tavaliselt oma töötajad peavad nõu büroo biidermeierlikus eesruumis. Nii tünn kui kohvinurk sobivad aga hästi külaliste vastuvõtuks.

Selles büroos oleme ideaalselt eraldatud ja samas on ruum siin piisavalt väike ning tihedalt seotud, et tekiks kollektiivi tunne.

Tulin peaministri büroosse tööle, kui seda siin ehitati. Kõik käis väga ruttu: arhiivi seinad lõhuti maha, ruum oli tühi ja äkki oli ta juba valmis.

Eriti õnnestunud lahendus on ühel nõupidamisteruumil, mida me tünniks kutsume. Ainult kabinetibokside seinad võiksid helikindlamad olla. Kui nõu pidada, siis kostab boksidest telefonihelin ära ja see võib segada. Et seinad nii helikindlad ei saanud, oli kokkuhoiu küsimus.

Oma inimesed peavad nõupidamisi tavaliselt hoopiski mitte nõupidamisteruumis, vaid büroo eesruumis. Miks see nii on kujunenud, ei oskagi ütelda.

Minu arvates on selles büroos Eesti riigi ajukeskus ning neid inimesi ümbritsev õhkkond peaks olema sobiv loominguks ning soodustama avatust, mida Eestil praegu väga vaja on. Tähtis on, et seal sünniksid head juhtimisotsused.

Peaminister oli huvitatud oma nõunike ühte kohta koondamisest ning enda läheduses hoidmisest. Bürooks ehitati arhiiviruum, mis oli omapärane selle poolest, et aknad on seal ainult ühes seinas.

Samas pole me hävitanud vana ja väärikat, vaid pigem puhastanud selle välja. Ainus, mis sai tehtud: tõime ventilatsioonitorud võlvidest läbi. Aga need on vaid väikesed augud. Kuigi algul tekitasid ventilatsioonitorud laes küsimusi. Teatud vastuseis uuele ja tavatule on aga loomulik.