23. märts 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Konkurents Euroopa elektrienergiaturul

Euroopa elektrienergiaturg avati vormiliselt 19. veebruaril. Kas turg avaneb ka tegelikkuses, kas kõik riigid on sellest huvitatud, kas kommunaalettevõtted tahavad avatud turgu -- nendele küsimustele ühest vastust veel pole.

See tuleneb paljudest asjaoludest: seadusandluse puudulikkus, muutused kommunaalettevõtteis, süsteemide töö tehnilised küsimused, seotus ühiskonnale pakutavate teenustega jm aspektid, mis vähendavad tõhusust.

Paljudes riikides pole tekkinud poliitilist tahet avada oma turg konkurentsile, ELil pole aga võimu luua ühtseid mängureegleid. Poliitikud näevad probleemi ses, et konkurents vähendab energiatootjate tulu. Uuringud näitavad, et konkurentsis tekkinud kõrgem tööviljakus on kasulik kogu ühiskonnale, aga just see ongi oluline. Nii eri riikide kui kogu Euroopa Liidu seadusandlus peab tähelepanu suunama tarbijale. Tarbija ei pea olema asjatundja, et endale otsida elektrienergia tarnijat. Samuti ei pea uus tarnija pidama läbirääkimisi eri operaatorite ja energiavõrkudega, et endale tarbijaid leida.

Kui elektrivõrgud poleks majanduslikult seotud tootmise ja energiamüügiga, muutuks paljugi. Seepärast ongi energiasüsteemi operaatori ja eri pingetasemetel tegutsevate elektrivõrkude olemasolu ja tegutsemispõhimõtted määravad elektrituru loomisel.

Operaator peaks vastutama elektritootmise ja -tarbimise bilansi eest riigis; tagama võrdsetel alustel ligipääsu elektrisüsteemile, töötama välja ülekandetariifid, mis stimuleerivad konkurentsi ja tagavad mõistliku tulu; vastutama ülekandeliinide optimaalse koormamise eest ja lahendama ülekoormuse olukorrad; tegema koostööd teiste riikide operaatoritega. USA kogemused näitavad, et süsteemioperaator ei pea olema võrgu omanik.

Turu tingimustes on lepingud tarbijate ja tarnijate vahel salajased. Ses olukorras saab läbipaistvuse ja turuhinna määramise tagada elektrienergiabörs. See tuleb luua. Mandri-Euroopas on huvi konkurentsivõimelise turu loomise vastu tagasihoidlik, rajamisel on esimene energiabörs Amsterdami.

Kui elektriturg on vaba, siis on ilmne, et tegemist on väärtuse loomise ahela eri osadega, milleks on tootmine, võrgud ja energiamüük. Tootmise ja energiamüügi võib usaldada turu reguleerida. Võrgud on monopoolsed ja neid tuleb kuidagi reguleerida. Kui seda teha tarbija seisukohast lähtudes, peab eesmärk olema tõhususe stimuleerimine. Tarbijat huvitab madal hind ja hea kvaliteet ning teenindus.

Teha on palju, enne kui võime ütelda, et kõigi Euroopa tarbijate jaoks on turg avatud. Üleminekuaeg vabaturule peab olema võimalikult lühike, et tagada kõigile tarbijaile kiiremini võrdsed tingimuse. Avatud turg on kasulikum nii tarbijaile kui ühiskonnale.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt