13 aprill 1999

Serbia ehmatas maailma börse

Pärast OSCE vaatlusgrupi teadet Jugoslaavia konflikti levimisest Albaaniasse kukkus rahvusvahelistel rahaturgudel euro dollari suhtes Reutersi teatel pool senti ehk 8 Eesti senti. Peamised riiklikud võlakirjad kukkusid Londoni börsil Albaania uudise mõjul kohe 30 baaspunkti. Euroopa aktsiate tõus jäi oodatust tunduvalt väiksemaks kogu päeva.

Hamburgi Landesbank-Girozentrale maakler ütles Reutersile, et turgudel oli «väike paanika» pärast sõjauudist. Ka välisbörside analüütiku David Gilmore'i sõnul pööras rahaturg sõjauudisele suurt tähelepanu ja see varjutas teised turgu mõjutavad faktorid.

Hommikul rekordi püstitanud Helsingi börs kukkus Albaania uudise mõjul 7027 punktilt ligi 70 punkti, kuid tõusis õhtuks 7003 punktile.

Moskva RTSi aktsiaindeks kaotas pärast sõjauudist peaaegu kogu hommikuse enam kui 3protsendilise tõusu. Atoni maakler Aleksandr Bobolev lausus Reutersile, et Jugoslaavia sõja levimise uudis hirmutas kõiki ja turul polnud suuremate klientide ordereid.

Kell pool viis õhtul Eesti aja järgi avanenud New Yorgi börs kukkus esmalt veidi, kuid maaklerfirmade ja USA majanduse head tulemused viisid turu kõigepealt Ameerikas ja seejärel ka Euroopas taas üles.

Cresco Väärtpaberite maakler Tõnu Vanajuur ütles eile õhtul, et ilmselt läheb täna Tallinna börsil nagu mujal. «Väga palju oleneb sellest, mis öösel toimub, sest sõja jaoks on öö väga pikk aeg,» ütles Vanajuur.

«Ma siiski arvan, et tugevat allaminekut Tallinnas ei toimu,» ütles Ühispanga maakler Märt Helmja. Helmja põhjendas oma arvamust sellega, et viimasel ajal ei ole olulist välisraha sissevoolu Tallinna börsile olnud, seega ei ole midagi ka välja voolamas. «Venemaa turg seevastu reageeris kiiresti konfliktile,» lausus ta ja lisas, et vaevalt seegi drastiliselt negatiivset mõju Tallinna börsile avaldaks. «Kui konflikt laienema hakkab, siis on teine asi,» nentis ta.

Ka Hansa Investmentsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk ütles, et Tallinna börsi tänane käekäik sõltub sellest, mis Jugoslaavias edasi saab. «Ühtepidi selline asi ei mõju hästi, teisalt on kriis Balkanil käimas juba pikalt ja investorite hinnaootused paigas,» arutles ta. Kuna Eesti ei ole sõjapiirkonnas, ei tohiks see otsest mõju ka Eesti turule avaldada, märkis Reisenbuk. «Samas mõjutab Eestit siiski Venemaa osalus konfliktis -- seni on hea olnud, et hoolimata oma negatiivsest hoiakust ei ole Venemaa konflikti sekkunud,» selgitas ta.

Talinvest-Suprema Väärtpaberite ASi müügijuhi Veikko Maripuu sõnul ei ole tugevaid argumente, mis peaksid täna Tallinna börsi alla suunama. «Oleme sõjakoldest kaugel,» tõdes Maripuu.

Maripuu nentis siiski, et Venemaale lähedal olek ja selle aktsioonid mingil määral siiski Eesti väärtpaberiturgu mõjutavad. «Kui olukord väljub kontrolli alt, siis tekitab see jällegi ebakindlust,» tõdes ta.

«Samas rohkem mõjutavad meie börsi hoopis nädala lõpul avalikustatavad pankade esimese kvartali tulemused, mis näitavad majanduse arengut sel aastal,» lausus Maripuu. Ta nentis, et kuna USAs on praegu börsiolukord väga positiivne, siis mõjutab see oluliselt ka Eesti turgu. «USAst lähevad mõjutused Põhjamaadesse, sealt jällegi meile,» rääkis ta. «Kui mingit kriisi ei tule, siis paistab pilt suhteliselt positiivne,» ütles Maripuu.

Ka Märt Helmja sõnul mõjutab Euroopa börse suuresti USAs toimuv. «Seni on USA toetanud muid börse, Jugoslaavia aga pidurdanud,» lausus ta.

«Kõik oleneb, kuidas sõda edasi läheb,» ütles Tõnu Vanajuur, lisades, et kui see laieneb, siis börsid positiivselt ei suhtu. «Vaevalt, et keegi hüperoptimismi levitama hakkab,» lisas ta.

Tundmatuks jääda soovinud kõrge Eesti kaitseministeeriumi ametniku sõnul pole NATO maavägede sisseviimist oodata seni, kuni USA ja Venemaa välisministrid koos istuvad, kuid rünnakuid võidakse NATO poolt kasutada maavägede operatsiooni ettevalmistuse põhjendusena.

Maavägede operatsiooni viib NATO ametniku ütlusel ilmselt läbi partnerriike, sealhulgas Eestit, kaasamata. Eesti kümnemeheline üksus kutsutakse tõenäoliselt Kosovosse maaväe rünnakule järgnevate humanitaaroperatsioonide toetamiseks pärast sõjategevuse lõppu, lausus ametnik.

Maavägede operatsioonide alustamine tähendab tõsist sõda, mis on Eestile selgelt kahjulik, sest Venemaa on väljendanud võimalike arengute suhtes väga teravaid seisukohti, ütles kaitseministeeriumi kõrge ametnik.

Autor: Sten A. Hankewitz

Hetkel kuum