Prognoosida tuleb eri arenguvariante

Üleminekumajanduse eripärade tõttu ei ole see esimene tsükkel veel kõigis majandusharudes eredalt eristunud, kuid õppida on võimalik juba ka senistest kogemustest. Päris mitmed ajakirjanduses ülistatud ärijuhid on tänaseks areenilt kadunud või kadumas, juhtide isikkoosseisudes on toimunud mitmeid muudatusi.

Kui pangajuht saab inflatsiooni tingimustes hakkama raha kinnihoidmise kaudu suurte kasumite teenimisega, ei tähenda see veel, et ta edukas pangajuht on.

Tähtis on see, et kauba sisseostu ja müüki peab oskama planeerida. Prognoose tehes koostame nii optimistliku kui ka pessimistliku eelarve. Kuna me oleme nii kaua turul olnud, siis me teame enam-vähem, mida toob aasta algus ja missugune on aasta keskpaik. Turu kiireid muutusi me ette ei planeeri, kuid suudame operatiivselt reageerida vastavalt olukorrale.

Suur osa meie sisseostust ja müügist põhineb nn ABC analüüsil. Näiteks A gruppi kuuluvad strateegilised kaubad, mis peavad hoolimata aastaajast kogu aeg laos olema, sest nende järele on pidev nõudlus.

Kui ettevõttel läheb hästi, siis peab aegsasti mõtlema selle peale, kuidas tegutseda raskematel aegadel. Kulud ja efektiivsus tuleb teha sellise arvestusega, et ka kõige halvema prognoosi täitumisel ei lähe firma pankrotti. Firma peab olema heas vormis, nagu ka inimene, siis on kergem rasked ajad üle elada.

Kui rääkisin 2-3 aastat tagasi Eesti firmajuhtidega siinsest majandusest, üritasin mõista anda, et võib-olla tulevad ka halvemad ajad, kuid keegi ei uskunud mind siis. Näiteks ehitati järjest uhkemaid pangahooneid. Langus siiski tuli ning see oli hea kõrgkool Eesti ettevõtjatele.

Firma tegevuse planeerimise aspektist võib juhi töös välja tuua kolme liiki ülesandeid: