Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Varitsus Märjamaal
Turvatehnika hulgimüüjad lootsid varitsusega Cargobusi terminalis Märjamaal tabada petturi, kes jättis turvatehnika eest maksmata mitu tuhat krooni.
Oletatava petturi kinnipidamiseks pandi Cargobusiga Tallinnast teele libapakk. Mõte seda teha tekkis 30. märtsil, kui firmale BK Eesti tuli Raplas tegutseva ettevõtte nimel suuline kaubatellimus.
BK Eestist võeti ühendust oma Raplas asuva püsikliendiga ja selgus, et eelmisel aastal oli sarnane tellimus tulnud aktsiaseltsile QTS Kaubandus, kes kaotas nii 20 000 krooni.
QTS Kaubanduse eestvõttel tehti BK embleemiga tühi pakk ja organiseeriti Märjamaal, kuhu pakk oli tellitud, varitsus. Teisel varitsuspäeval tuli turvafirma vormis mees libapakile ja ka ASilt Espadon tellitud pakile järele.
Varitsejad kutsusid välja politsei, kes paki saaja kinni pidas. Selleks osutus turvafirma töötaja Jaan.
Kinnipidamisest teavitati ka firma Pärnu regiooni sisekontrolli töötajat, kes umbes tunni ajaga sündmuskohale jõudis ja asja kohta majanduspolitseile avalduse esitada soovitas. Seda aga ei tehtud.
Vahejuhtum Märjamaal lõppes sellega, et ASi Espadon pahaaimamatult teele saadetud pakk anti tagasi, Jaani suhtes aga viidi läbi ametkondlik juurdlus.
Juurdlusega tuvastati, et Jaan käis kauba järel kellegi Dimitri tellimusel. Kuna see tähendab tegutsemist oma põhitegevusalal muus ettevõttes, karistati Jaani nn haltuura tegemise eest käskkirjaga.
Uurida, kas Jaan oli seotud pettusega, ei kuulu turvafirma, vaid politsei pädevusse.
Põhimõtteliselt võivad nii firmad kui ka eraisikud niisuguseid varitsusi ette võtta, kahtlusaluse võib kinni pidada siiski vaid politsei.
Lihtsam võimalus pettusekahtluse korral on kaupa mitte väljastada ja teatada kahtlustest majanduspolitseile. Politseile on info oluline ka siis, kui pettur kahju tekitada ei jõudnud. Kuna petturi käekiri on erinevate tegude juures sarnane, lihtsustab see tema jälile jõudmist. Ka võib ettevõte töötaja suhtes läbi viia distsiplinaarjuurdluse.
Kaubale järele tulnu ei pea siiski alati olema kurjategija. Ka transporditeenust osutavad firmad või isikud on langenud petturite ohvriks. See aga selgub alles siis, kui neile töö eest maksmata jäetakse.
Olime varitsuse organiseerijad seepärast, et lootsime tabada mehe, kelle tõttu me eelmisel aastal kaotasime 20 000 krooni. Sellel aastal me petta saanud pole, küll aga meie kolleegid BK Eesti 28 000 ja Espadon OÜ 5000 krooni suuruses summas.
Üritasime ka varem eelmise aasta pettusejuhtumit uurida, aga kuna alustasime hilja, ei suutnud me kedagi ega midagi leida.
Nüüd, pärast õnnestunud varitsust, oleme arvamusel, et tegemist oli sellesama Jaaniga. Eeldame, et firma, kus mees töötab, selle küsimuse ära lahendab. Sellele lootes pole me majanduspolitseile avaldust esitanud. See ei välista, et me ükskord siiski peame avalduse esitama.