Eesti Energia nõukogule eile majandustulemustest aru andnud ettevõtte juhatuse esimees Gunnar Okk ütles, et hiigelkahjum tekkis põhivara ümberhindamise tulemusel ettevõtte äriregistrisse kandmisel. «Kahjum oli planeeritud, kuid saavutasime oodatust parema majandustulemuse,» väitis Okk.

«Kui me põhivara ümber hinnanud poleks, oleks Eesti Energia majandusaasta kasum olnud 376 miljonit krooni,» lausus Okk. «Rahavood ettevõtte põhitegevusest ulatusid eelmisel aastal 541 miljoni kroonini,» lisas ta.

Riigil jääb tänavu Eesti Energialt saamata ligi 100 miljonit krooni tulumaksu.

Audiitorfirma KPMG hindas Eesti Energia põhivara enne äriregistrisse kandmist eelmise aasta 1. aprilli seisuga üle kaheksa korra suuremaks, 15,6 miljardile kroonile. Eesti Energia põhivara väärtus oli seniajani 1,88 miljardit krooni. Ettevõtte varasem 130 miljoni krooni suurune kulum kasvas ümberhindamise tõttu 801 miljoni kroonini.

Gunnar Okk põhjendas põhivara suurt ümberhindlust äriseadustiku nõudega, mille kohaselt tuleb mitterahalised sissemaksed äriühingusse hinnata ekspertide poolt.

Majandusminister Mihkel Pärnoja ütles Eesti Energia kahjuminumbrit kommenteerides, et ta peab vara ümberhindamisest tingitud kahjumit normaalseks, mis ei põhjusta veel rahulolematust ettevõtte juhtkonnaga.

Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke sõnas, et ettevõtte põhivara ümberhindamine nii suures ulatuses on ebatavaline. «Eesti Energia juhtkonna tekitatud võimalust ettevõtte tulumaksu tasumist edasi lükata võib võrrelda nullprotsendilise deposiidiga maksuametilt,» ütles Raasuke.

Maksuamet kommenteerib Eesti Energia majandustulemusi ja maksude tasumist pärast 30. juunit, kui ettevõte on esitanud majandusaruande, lausus maksuameti pressiesindaja Koit Luus.

Eesti Energia rahavoo kasv eelmisel majandusaastal ligi kaks korda 541 miljoni kroonini näitab Raasukese sõnul samas ettevõtte likviidsuse paranemist ja head majandusseisu.

Riigikogu majanduskomisjoni liige Liina Tõnisson ütles, et teda hämmastab põhivara ümberhindamise erakordne suurus, mida ta peab raskesti mõistetavaks raamatupidamise mänguks. «Tõenäoliselt taheti enne rahvusvaheliste laenude võtmist eelmisel aastal näidata, et tegemist on suuremat väärtust omava ettevõttega,» lausus Tõnisson. «Ootan Eesti Energialt kinnitust, et kahjum ei tulene elektrienergia madalast hinnast, mida on vaja tõsta,» lisas ta.

Eelmise aasta alguses usaldamatuse tõttu Eesti Energia peadirektori kohalt vabastatud Udo-Rein Lehtse ütles, et suurima energeetikaettevõtte sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuv kahjum on halb märk. «Tegemist on muret tekitava faktiga,» sõnas ta. «Ma ei taha seda kommenteerida.»

Eesti Energia prognoosib oma tänavuse majandusaasta kahjumiks 111 miljonit krooni, tulenevalt 740 miljoni kroonisest rahavoost aga 529 miljoni krooni suurust võrreldavat kasumit.