Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia pääses tulumaksu maksmisest

    Eesti Energia nõukogule eile majandustulemustest aru andnud ettevõtte juhatuse esimees Gunnar Okk ütles, et hiigelkahjum tekkis põhivara ümberhindamise tulemusel ettevõtte äriregistrisse kandmisel. «Kahjum oli planeeritud, kuid saavutasime oodatust parema majandustulemuse,» väitis Okk.
    «Kui me põhivara ümber hinnanud poleks, oleks Eesti Energia majandusaasta kasum olnud 376 miljonit krooni,» lausus Okk. «Rahavood ettevõtte põhitegevusest ulatusid eelmisel aastal 541 miljoni kroonini,» lisas ta.
    Riigil jääb tänavu Eesti Energialt saamata ligi 100 miljonit krooni tulumaksu.
    Audiitorfirma KPMG hindas Eesti Energia põhivara enne äriregistrisse kandmist eelmise aasta 1. aprilli seisuga üle kaheksa korra suuremaks, 15,6 miljardile kroonile. Eesti Energia põhivara väärtus oli seniajani 1,88 miljardit krooni. Ettevõtte varasem 130 miljoni krooni suurune kulum kasvas ümberhindamise tõttu 801 miljoni kroonini.
    Gunnar Okk põhjendas põhivara suurt ümberhindlust äriseadustiku nõudega, mille kohaselt tuleb mitterahalised sissemaksed äriühingusse hinnata ekspertide poolt.
    Majandusminister Mihkel Pärnoja ütles Eesti Energia kahjuminumbrit kommenteerides, et ta peab vara ümberhindamisest tingitud kahjumit normaalseks, mis ei põhjusta veel rahulolematust ettevõtte juhtkonnaga.
    Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke sõnas, et ettevõtte põhivara ümberhindamine nii suures ulatuses on ebatavaline. «Eesti Energia juhtkonna tekitatud võimalust ettevõtte tulumaksu tasumist edasi lükata võib võrrelda nullprotsendilise deposiidiga maksuametilt,» ütles Raasuke.
    Maksuamet kommenteerib Eesti Energia majandustulemusi ja maksude tasumist pärast 30. juunit, kui ettevõte on esitanud majandusaruande, lausus maksuameti pressiesindaja Koit Luus.
    Eesti Energia rahavoo kasv eelmisel majandusaastal ligi kaks korda 541 miljoni kroonini näitab Raasukese sõnul samas ettevõtte likviidsuse paranemist ja head majandusseisu.
    Riigikogu majanduskomisjoni liige Liina Tõnisson ütles, et teda hämmastab põhivara ümberhindamise erakordne suurus, mida ta peab raskesti mõistetavaks raamatupidamise mänguks. «Tõenäoliselt taheti enne rahvusvaheliste laenude võtmist eelmisel aastal näidata, et tegemist on suuremat väärtust omava ettevõttega,» lausus Tõnisson. «Ootan Eesti Energialt kinnitust, et kahjum ei tulene elektrienergia madalast hinnast, mida on vaja tõsta,» lisas ta.
    Eelmise aasta alguses usaldamatuse tõttu Eesti Energia peadirektori kohalt vabastatud Udo-Rein Lehtse ütles, et suurima energeetikaettevõtte sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuv kahjum on halb märk. «Tegemist on muret tekitava faktiga,» sõnas ta. «Ma ei taha seda kommenteerida.»
    Eesti Energia prognoosib oma tänavuse majandusaasta kahjumiks 111 miljonit krooni, tulenevalt 740 miljoni kroonisest rahavoost aga 529 miljoni krooni suurust võrreldavat kasumit.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Helsingi IPOdroomil on sama vähe võitjaid kui Tallinnas
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.