Riik raiskab miljoneid õppetööks koolides

Sellise järelduse võiks teha 12. mai Äripäeva sisustuse erilehes ilmunud kunstiakadeemia tootedisaini koolitust ründava artikli järgi.

50 000--60 000 krooni iga kuue üliõpilase kohta neljal kursusel on üldse kogu raha, millega riik praegu disaini toetab. Võrdluseks võib tuua näiteks Tony Blairi toetatava Mill-lennium Productsi kampaania, mille eesmärk on näidata Briti tööstust maailma loovaima ja eesrindlikumana. Kunstiakadeemia on ainus, kes Eestis sellist potentsiaali loob.

Ühel päeval on siin sama turg mis Taanis ja Soomes. Kui meie tooted samal tasemel ei ole, kaovad neid tootvad ettevõtted lihtsalt ära. Allhankega võib ju tegelda, kuid see on ajutine nähtus, mis toetub odavale tööjõule. Tehnoloogiline baas on nagunii meie kahjuks.

Disainerikoolitus loob võimaluse muuta Eesti toode isikupäraseks. Anonüümsete asjade aeg maailmas on möödumas, elame brand'ide ajastul. Et tekitada brand, peab tootel olema sisu, et tekiks sisu, tuleb toode luua -- disainida. Sellise koolitusega kunstiakadeemia tootedisaini osakonnas tegeldaksegi.

Hiljutise rahvusvahelise atesteerimise tulemusena võib tõdeda, et meie õppeprogramme peetakse kaasaegseiks ja Euroopa nõuete kohaseiks. Tudengid omandavad käsitööoskused, saavad tugeva kunstilise baashariduse. Suund on eriala piiride avardamisele, kus disaineri koostöö inseneride, turundus- ja majandusinimestega kulgeb sujuvalt ühise eesmärgi nimel. Tõsi, viimase paari aasta lõpetanud ei ole pääsenud ettevõtete palgalehele. Selliseid disainereid võib olla alla kümne. Ülejäänud võitlevad leiva eest iseseisvalt vabal turul.

See, mida artiklis nimetatakse erialasteks juhutöödeks, on üldlevinud tava igasuguse teenuse, k.a disainiteenuse müügil kõikjal maailmas. Vaid väga suured ettevõtted võivad lubada endale luksust pidada palgal isiklikku disainimeeskonda. Disaini peamisi tegureid on loovus. Firmal on väga kulukas ja vastutusrikas siduda end ühe-kahe loovisikuga.

Alati on neid, kes õpitud alal läbi ei löö, ja neid, kes ra-kendavad end juba kooliajal. Mullune diplomand Kaspar Torn võitis rahvusvahelise Tallinna istepingi konkursi. Koostöös Thulemaga valmis äsja kolmanda kursuse projekt «Väikekontor». Ettevõtluse huvi koolituse vastu näib üha süvenevat.

Tööd oleks tootedisaineritel Eestis küllaga. Väide, et meil puudub tootmine, mis va-jab disainerit, on vildakas. Disain pole pelgalt ilus kest ja kaunis värv. See on paratamatu element toote loomise juures ja jääb kaks võimalust: kasutada seda professionaalselt või diletantlikult. See on iga ettevõtja asi, kas ta tekitab nende võimaluste abil tootele lisaväärtuse või mitte. Turg nõuab disaini. Kui mõni tootja pole seda märganud, läheb tal turul läbilöömine raskeks.