Riigi rahaga miljonäriks

Artikkel

- Uudised
- Kadi Heinsalu
- 23. mai 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi rahaga miljonäriks
Börsitehingutest keskkonnafondi rahaga on möödas poolteist aastat. Tallinna linnakohtus käib kriminaalprotsess, milles Peep Pobbulit süüdistatakse riigi rahaga põhjendamatult suure riski võtmises. 20 miljonit, mis fondi nõukogu teada läks lühiajalisele pangahoiusele, suundus tegelikult Vene börsile.
Tehingus kümme korda väiksema rahaga osalenud Bahama offshore'i Chivalry Management Incorporated (CMI) esindaja, Andres Mere (34) osaleb kohtuprotsessil tunnistajana. Ta on kaljukindel, et Pobbul mõistetakse õigeks.
Kes ikkagi oli see õnneseen, kes teenis maksuvaba firma kaudu 1996--1997. aastal tänu keskkonnafondile 6 miljonit krooni? Oli see Andres Mere ise, tehingut vahendanud Krediidipank või lõunamaasaare ärimehed?
Eelmisel nädalal tunnistas Mere esimest korda, et 6 miljonit krooni kuulub talle, kuna offshore'i investeering ühisesse väärtpaberiportfelli tuli tema taskust. Raha teenis ta ühest kinnisvaratehingust Tallinna kesklinnas, millest ta lähemalt rääkida ei soovi.
Leping keskkonnafondi ja maksuvaba firma CMI vahel oli selline, et fond pani Krediidipangas avatud halduskonto kaudu Venemaa võlakirjadesse 20 miljonit krooni ja talle tagati 16-protsendiline intress ehk 2,7 miljonit krooni.
CMI algne panus oli 1,25 miljonit krooni. Sinna läks aga kogu ülejäänud börsikasum, kokku 6,03 miljonit krooni.
Pobbul väidab, et pole börsitehingust isiklikku kasu saanud. Mere kinnitab, et tema pole offshore'i omanik. Omanikke pole Mere oma silmaga kunagi näinud, nendeks on kaks Briti kodanikku.
Bahama firma esimene direktor Eestis oli 23aastane õismäelanna Natalja Borovkova, kes firma nime kuuldes hakkab imelikult itsitama.
Mere pole Borovkovat oma sõnul kunagi näinud. Briti kodanikega on tal leping, et saab viie aasta jooksul omandada CMI aktsiad eelisostjana 2500 USA dollari eest. Firma tegelik väärtus on Mere hinnangul 4 miljonit krooni.
6 miljonit krooni börsitulu on ta CMI kaudu paigutanud välismaale väärtpaberitesse, mille tulusus on tema jutu järgi 60 protsenti.
Ei saa öelda, et Peep Pobbul ja Andres Mere pärast edukat börsimängu väga jõukalt elaksid. Mõlemad on palgatöölised.
Pobbul töötab ASi Eesti Raudtee keskkonnanõunikuna. Ta on Hiiumaalt pärit, mõni aeg tagasi müüs korteri Kärdlas ja elab nüüd Tallinnas kahetoalises korteris puumajas.
Kohtus kaitseb Pobbulit vandeadvokaat Monika Mägi, kuid sõiduvahendiks on tal päevinäinud Mercedes.
Mercedesega sõidab ka Andres Mere, auto on viis aastat vana. Mere on sisse kirjutatud Nõmmele oma vanaema tagasihoidlikku majja, elab aga abikaasa korteris. Tal ei ole mobiiltelefoni.
Mere kannab James Bondi imidzhi juurde kuuluvat Omega kuldkella ja tunnistab, et talle hirmsasti meeldivad Bondi filmid. Kella kinkis talle üks välismaa sõber, kui oli saanud teada tema Bondi-meelsusest.
Avalikku tähelepanu ta ei armasta, isegi kohvikus valib hämara nurgalaua. «Ma olen madala profiiliga,» ütleb ta enda kohta kolmanda lausena. «Pean läbi mahtuma ka imepisukesest uksepraost.»
Praegu töötab Mere pitsateid ja ordeneid valmistavas firmas OÜ Miniplast Pluss, millest talle kuulub 40 protsenti.
Välisreisid Meret ei huvita -- ta on käinud vaid äriasjades Soomes. Viimatine suurem ost oli 100 000 krooni maksnud lagunenud talumaja Niitväljal, mida hoiab vanaduspäeviks.
Õhtuti jookseb ta Harku järve ääres -- tahab valmistuda maratoniks.
Keskkonnafondi endine tegevdirektor Peep Pobbul ja Andres Mere on õpingukaaslased tehnikaülikooli päevilt. Pobbul väidab, et läbi nad ei käinud, mehed viis uuesti kokku börsitehingu kolmas osapool Eesti Krediidipank.
«Mina olin Pobbuli «rebane» ülikoolis, vahel rääkisime koridori peal õppimisest ja naistest,» räägib Andres Mere. Ta ironiseerib, et samal moel on õpingukaaslased kohtuprotsessi teised tegelased -- prokurör Heino Tõnismägi, advokaat Monika Mägi ja kohtunik Merle Parts -- kõik on juristidiplomi saanud Tartu Ülikoolist.
Sellegipoolest toimus meeste vahel veel üks keskkonnafondile kalliks läinud koostöö.
Samal 1996. aasta sügisel sõlmis Pobbul 364 000kroonise lepingu Mere isa Mart Mere firmaga AS MH Tallinn, et koolitada fondi raamatupidajaid, luua korralik raamatupidamine.
Peep Pobbuli sõnul on Mere isa firma peale sattumine puhas juhus -- Eestimaa on ju väike.
Eesti teadlaste liidu sihtasutus jõudis pärast ekspertiisi järeldusele, et selliseid lepinguid enesest ja oma firmast lugupidav juht ei sõlmi. «Antud juhul on tegemist kas suure heausksusega või ebakompetentsusega,» leiab sihtasutuse juhataja Tiit Lepasaar.
Töö käigus sai Mere isa firma volituse tutvuda kõigi keskkonnafondi ja selle osafondide valduses olevate raamatupidamis- ja juhtimisinformatsiooniga.
Lepingute sisu oli formuleeritud ebamääraselt, puudusid materjalid töö reaalse tegemise kohta.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Peeter Soovälja sõnul nõudnuks 364 000kroonine maht riigihanke korraldamist. Aga lepingud olid sõlmitud kavalalt -- eraldi võttes olid kõik alla saja tuhande krooni, mis riigihanget ei nõua.
Peep Pobbul rõhutab, et fond ei kaotanud börsil midagi, vaid maandas tänu CMI-le riskid ja raha võideti juurde rohkem kui pangadeposiidile pannes. Fondi nõukogu liikmed said preemiaid. Pobbuli väitel informeeris ta börsitehingutest suuliselt keskkonnafondi nõukogu esimeest Peeter Soovälja.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Sooväli raius nädal tagasi kohtus, et ei teadnud sellest midagi.
Andres Mere sõnul on Sooväli seda väites andnud valetunnistuse. Ta näitab nõukogu protokolli 1997. aasta detsembrist, millega peatatakse Pobbuli volitused raha väärtpaberitesse paigutamisel. «Peatada ei saa seda, mida pole antud,» teatab Mere võidurõõmsalt.
Fondi direktori asetäitja Madis Kaasik kommenteerib, et selleks ajaks oli asi lihtsalt välja tulnud ja otsusega taheti asjale ruttu piir panna.
Kaasik töötas varem riigikontrollis, kuid sai kutse fondi tööle tulla. Pobbul oli sellele kaua vastu, tuues põhjenduseks, et mees on riigikontrolli töötajana fondi kontrollinud ja pole objektiivne.
Kogenud revidendina märkas Kaasik varsti, et paberite järgi pangas hoiustatud raha ei tootnud intressitulu. Ta hakkas Krediidipangast asja uurima ja jõudis ühise pangakontoni offshore-firmaga.
Hetkel kuum