4 juuli 1999

Uuselamurajoonide häda: kõverad uksed

Tihe konkurents uuselamurajoonide vahel paneb kinnisvaraarendajad muretsema hea maine pärast ja tõsiselt suhtuma ehitusvigadesse, mis kliendid avastavad kaheaastase ehitusgarantii jooksul.

Kui väiksemate ja ajaliselt vähem kestnud kinnisvaraprojektide vedajad kinnitavad ettevaatlikult, et klientidel pole garantiitööde järele vajadust olnud, siis suuremate ja pikemaajaliste projektide projektijuhid peavad ehitusgarantii alla jäävaid töid loomulikeks.

Kinnisvaraarendajate küsitlemisel selgus, et kõige sagedamini avastavad uuselamurajoonide elanikud pragusid kipsplaatidega kaetud pindades ja kurdavad kõverdunud uste üle, samuti on olnud probleeme boileritega, mille garantiiaeg on lühem kui ehituse oma tervikuna. Nimetati ka roostetama hakanud postkaste ja paigast nihkunud kõnniteekive.

Üldjoontes korduvad sagedasemad vead kõigis uuselamurajoonides, sest ehituse peatöövõtjad kasutavad valdavalt samu alltöövõtjaid.

Kõige tõsisemate ja töömahukamate ümbertegemistena nimetati soojusisolatsiooni parandamist (Tiskre, Maarjamäe) ja pragunenud laudpõranda väljavahetamist (Raudalu). Garantiitöödega seotud kulutused kannab ehitaja.

Kui ehitusdefekt ei takista elamist, on elanikel soovitatud sellest teatamisega oodata ja oma tähelepanekud kokku koguda, et ilmnenud puudused enne garantiiaja lõppu korraga kõrvaldada.

Erandina märgiti juhust, kus klient soovis oma koera äranäritud trepikäsipuu parandamist garantiitööna.

Ehitise garantii on sama loomulik nagu sõiduauto oma. Osad inimesed aga peavad ehitise puhul garantiiaegseid töid automaatselt halva töö näitajaks.

Ehitusnormid panevad paika nõuded ehitusettevõtjale ja tellija õigused. Meie kasutame üldjuhul Soome RYL 90 norme, mis ei ole ametlikud, kuid sätestavad päris lihtsalt tellija ja ehitusettevõtja suhete kvaliteediga seotud osa.

See, et RYL 90 normid lubavad paljude tööde osas (välismüüritis, kipsitööd jpm) kõikumisi piirides, mis silmale ei ole ilus vaadata, on paljudele tellijatele üllatuseks. Selle teadvustamiseks kulutavad osapooled aega ja närve.

Üldjuhul on ehitusettevõtja nõus ja kohustatud andma garantiile tagatise, mille suurus on 2% ehitusmaksumusest, st miljonilise maja (100 m²) puhul 20 000 krooni. Kui majaga peaks midagi tõsist juhtuma -- ilmnevad katuseprobleemid või tuleb läbijooksnud torude tõttu siseviimistlust taastada -- pole see tõsiselt võetav tagatis. Ehitusfirma pigem loobub sellest, kui maksab garantiitöödele peale.

Tunnustatud kinnisvaraarendajaga lepingut sõlmides pole kliendil mõtet üksikasjalikult ehitusnüanssidesse süveneda -- piisab, kui seal viidatakse Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aktsepteeritavatele RYL 90 normidele. Lepingus tuleks fikseerida kõrgendatud nõudmised ja erisoovid materjalide, tööde teostamise vmt kvaliteedi osas.

Planeerimis- ja ehitusseadus (PES) kohustab järgima head ehitustava. Kui leping RYLile otseselt ei viita, tuleb kvaliteedivaidluste korral siiski kõne alla RYLi normide kohaldamine hea ehitustavana, kui lepingust või õigusaktidest ei tulene rangemaid nõudeid.

Ehitise suhtes kehtiv kaheaastane garantiiaeg on PESis sätestatud ja on ehitajale igal juhul kohustuslik. Garantii kajastamisest kliendi ja projektijuhi vahelises lepingus sõltub puuduste kõrvaldamise kord -- klient lahendab asjad kinnisvaraarendaja kaudu või pöördub ehitusfirma poole.

Lepingusse võiks ettenägelikult sisse kirjutada ka võimalike projektimuudatuste tegemise korra, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Autor: Imbi E. Kaljuste

Hetkel kuum