22. juuli 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Eesti teedevõrk vajab laenuraha

Äripäeva arvates peab riik senisest julgemini võtma maantee- ja raudteevõrgu korrastamiseks laenu, sest teedeehitus on aastaid olnud Eestis alafinantseeritud.

Eesti arengu tugisambaks on transiit, mille mahud sõltuvat teedevõrgu läbilaskevõimest. Seades prioriteediks teede võimalikult kiire korrastamise ja väljaehitamise, lööb riik mitu kärbest ühe hoobiga.

Nii elavdatakse majandust, sest siseriiklikusse käibesse tuleb rohkem raha, riigile tähendab see maksude laekumise suurenemist. Riik on näidanud, et majanduse külmutamisega saab ta hästi hakkama. Nüüd on aeg aidata majandust üles soojendada. Investeering infrastruktuuri on selleks hea võimalus, sest varem või hiljem peab need kulutused tegema.

Korras maanteed vähendavad transpordi- ja autoremondikulusid ning parandavad liiklusohutust, mis kokkuvõttes aitab tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Maanteeameti hinnangul vajaksid Eesti maanteed aastas 1,5 miljardit krooni. Meie teed on sellises seisukorras, et nende kordategemist ei ole võimalik finantseerida ainult jooksva aasta eelarvest. Sellepärast on õigustatud teede- ja sideministeeriumi soov laenata järgmise kahe aasta jooksul kokku 700 miljonit krooni.

Meie argumente lugedes hõiskab Keskerakonna liider Edgar Savisaar tõenäoliselt rõõmust ja taob rusikaga vastu rinda, sest erinevalt keskvalitsusest on tema juhitud Tallinn oma laenutegevust hoogustanud.

Tallinn on näide sellest, kuidas ei tohi laenu võtta. Laenu võeti kvartalisiseste teede remondiks ja varsti on vaja võtta uus laen, et nende teede alla jääv kanalisatsioonitrass ära parandada. Tallinn hakkas n-ö maja ehitama katusest. Vale oli siduda ka laenu tagasimaksmine ASi Tallinna Vesi aktsiate erastamisega.

Need, keda rahuldab praegune maanteede olukord, teedeministeeriumi laenuvõtmise soovi muidugi ei toeta ja väidavad, et teede korrastamine mahukate laenude abil toob endaga tulevikus kaasa bensiini hinna tõusu. Parem juba sõita kitsamatel teedel ja aeglasemini kui maksta kütuseliitri eest soomlastega sarnast hinda.

Maanteede korrastamiseks tehtavate investeeringute mahul ja kütuseaktsiisil ei ole seost. Tänavu kulub maanteede korrashoiuks 750 miljonit krooni, kütuseaktsiisi laekub aga poolteist miljardit krooni. Sellel aastal jõustunud teeseaduse kohaselt peab vähemalt kolmveerand mootorikütuse aktsiisist minema teede remondiks ning ehituseks.

Praegune aktsiisimäär on piisav, et teedeehituseks võetavat laenu tulevikus tagasi maksta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt