• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nokia Soome edu pant

    Sel aastal võivad riik ja kohalikud omavalitsused maksutuluks arvestada umbes viis miljardit marka, kui Nokia jätkab sama edukalt kui aasta alguses.
    Etla majandusspetsialisti Hannu Kaseva sõnul oleks Soome tööstustoodang ilma Nokiata esimesel poolaastal olnud miinuses.
    Turu ülikooli professor Matti Virén jagab Kaseva seisukohta elektroonikatööstusest kui majanduskasvu mootorist. Samas juhib ta tähelepanu, et Nokia pole Soomele üksnes rahaveski, vaid ka arvestatav riskitegur.
    Nokia kiire kasv on muutnud majandusprognooside tegemise väga keeruliseks.
    «Kes oskab seda ette näha, kuidas Nokial aasta pärast läheb,» ütles Virén.
    Viréni sõnul pole Soome majanduse ajaloos sarnast olukorda varem esinenud, kus ühel firmal on selline kaal. Metsatööstuses on ikka tegemist olnud mitme firmaga.
    «Elektroonikatööstuses on vaid üks firma ning teised on valdavalt sellele ühele allhankeid sooritavad ettevõtted,» ütles Virén.
    Ka majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) kirjutab oma viimases raportis Soome kohta, et riigil tuleks vähendada oma ebaproportsionaalselt suurt sõltuvust ühest firmast.
    Teenistujate uurimisinstituudi juhataja Jukka Pekkarinen seevastu ei näe telekommunikatsiooniala suures osakaalus Soome majandusele vältimatut riski.
    «Kui palju raskem meil oleks olnud majanduslangusest üle saada, kui meil seda uut majandusharu poleks olnud... Pealegi on telekommunikatsiooniala kiire areng oluliselt mitmekesistanud Soome ekspordi struktuuri,» ütles Pekkarinen.
    Tema sõnul püüavad globaliseeruvas majanduskeskkonnas tegutsevad edukad ettevõtted koondada oma tegevuse ühte kitsasse valdkonda. Firmadest tulevad suurfirmad oma ahtas segmendis, kus neil on kerge uuendustele reageerida. «Nokia edu ei sõltu enam firma juhtide üksikutest otsustest. Edu taga on juba palju süstemaatilisemad ja konstruktiivsemad tegurid,» leiab Pekkarinen.
    Ka Hannu Kaseva usub, et Nokia jääb edaspidi juhtfirmade hulka. Tema sõnul on raske ette kujutada, et Nokia võiks Soome majandusele isegi pikemas perspektiivis ränki tagajärgi põhjustada.
    Praegu kuulub Soome oma majandusarengult kindlalt ELi musterõpilaste hulka -- alates 1993. a on SKT kasvanud vähemalt 4% tempos, tööpuudus on 18 protsendilt langenud 11 protsendile.
    OECD ennustab Soomele selleks ja tulevaks aastaks vastavalt 3,3 ja 3,6 protsendi suurust kasvu, kuid hoiatab majanduses valitseva ülekuumenemisohu eest.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Aasia aktsiaturud alustasid nädalat tõusuga
Aasia aktsiaturud on nädalat alustanud tagasihoidliku tõusuga, aktsiaid hoidis surve alla aga asjaolu, et koroonaviirus levib Hiinas kiiresti ning kardetakse karme piiranguid, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud on nädalat alustanud tagasihoidliku tõusuga, aktsiaid hoidis surve alla aga asjaolu, et koroonaviirus levib Hiinas kiiresti ning kardetakse karme piiranguid, vahendab Reuters.
Mitmesse ametisse otsitakse töötajaid riigikogust parema palgaga
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.
Balti riigid juhivad koroonanakkuse tõusu kogu Ida-Euroopas
Koroonaviiruse nakkuse levik Euroopa Liidu idaosas, eriti Balti riikides, paneb tervishoiusüsteemidele üha suurema surve ja see ajendab riikide valitsusi kehtestama uuesti erinevaid piiranguid.
Koroonaviiruse nakkuse levik Euroopa Liidu idaosas, eriti Balti riikides, paneb tervishoiusüsteemidele üha suurema surve ja see ajendab riikide valitsusi kehtestama uuesti erinevaid piiranguid.