ÄP fototoimetus • 25. juuli 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Nokia Soome edu pant

Sel aastal võivad riik ja kohalikud omavalitsused maksutuluks arvestada umbes viis miljardit marka, kui Nokia jätkab sama edukalt kui aasta alguses.

Etla majandusspetsialisti Hannu Kaseva sõnul oleks Soome tööstustoodang ilma Nokiata esimesel poolaastal olnud miinuses.

Turu ülikooli professor Matti Virén jagab Kaseva seisukohta elektroonikatööstusest kui majanduskasvu mootorist. Samas juhib ta tähelepanu, et Nokia pole Soomele üksnes rahaveski, vaid ka arvestatav riskitegur.

Nokia kiire kasv on muutnud majandusprognooside tegemise väga keeruliseks.

«Kes oskab seda ette näha, kuidas Nokial aasta pärast läheb,» ütles Virén.

Viréni sõnul pole Soome majanduse ajaloos sarnast olukorda varem esinenud, kus ühel firmal on selline kaal. Metsatööstuses on ikka tegemist olnud mitme firmaga.

«Elektroonikatööstuses on vaid üks firma ning teised on valdavalt sellele ühele allhankeid sooritavad ettevõtted,» ütles Virén.

Ka majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) kirjutab oma viimases raportis Soome kohta, et riigil tuleks vähendada oma ebaproportsionaalselt suurt sõltuvust ühest firmast.

Teenistujate uurimisinstituudi juhataja Jukka Pekkarinen seevastu ei näe telekommunikatsiooniala suures osakaalus Soome majandusele vältimatut riski.

«Kui palju raskem meil oleks olnud majanduslangusest üle saada, kui meil seda uut majandusharu poleks olnud... Pealegi on telekommunikatsiooniala kiire areng oluliselt mitmekesistanud Soome ekspordi struktuuri,» ütles Pekkarinen.

Tema sõnul püüavad globaliseeruvas majanduskeskkonnas tegutsevad edukad ettevõtted koondada oma tegevuse ühte kitsasse valdkonda. Firmadest tulevad suurfirmad oma ahtas segmendis, kus neil on kerge uuendustele reageerida. «Nokia edu ei sõltu enam firma juhtide üksikutest otsustest. Edu taga on juba palju süstemaatilisemad ja konstruktiivsemad tegurid,» leiab Pekkarinen.

Ka Hannu Kaseva usub, et Nokia jääb edaspidi juhtfirmade hulka. Tema sõnul on raske ette kujutada, et Nokia võiks Soome majandusele isegi pikemas perspektiivis ränki tagajärgi põhjustada.

Praegu kuulub Soome oma majandusarengult kindlalt ELi musterõpilaste hulka -- alates 1993. a on SKT kasvanud vähemalt 4% tempos, tööpuudus on 18 protsendilt langenud 11 protsendile.

OECD ennustab Soomele selleks ja tulevaks aastaks vastavalt 3,3 ja 3,6 protsendi suurust kasvu, kuid hoiatab majanduses valitseva ülekuumenemisohu eest.

Autor: ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt