• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubaaluste tootja vajab kaitsjat

    Litsentside eest paarkümmend tuhat krooni maksnud kaubaaluste tootjad peavad konkureerima turul vabalt tegutsevate piraataluste tootjatega.
    Võitlust võltsitud litsentsi numbreid kasutavate kaubaaluste tootjatega peaks asuma korraldama litsentse väljastav Tartu Standardiseerimis- ja metroloogiakeskus (SMK).
    Litsentse väljastades müüb Tartu SMK tootjale õiguse küsida kvaliteetse toodangu eest rohkem raha. Litsents maksab keskmiselt 25 000 krooni, lisaks peab litsentsi taotleja eelnevalt investeerima tootmisse, et olla suuteline valmistama standarditele vastavaid kaubaaluseid. Vastutasuks võib ta oma kaubaaluseid müüa kui korduvkasutatavaid, mis võimaldab ostjatelt küsida aluse eest üle kahe korra kõrgemat hinda kui ühekordse kasutamisega aluse eest.
    Litsentsi omanik ei saa ostetud õigust kasutada. Turul tegutsevad tootjad, kes litsentsi eest tasumata löövad alustele peale litsentsinumbreid ja saavad väiksema kulu tõttu müüa korduvkasutusega aluseid odavamalt.
    Piraattootjate alused võivad olla ebakvaliteetsed. Kuna nende tootmist ja toodet ei kontrolli litsentsi väljastaja, ei ole neil tarvidust investeerida korralikku tootmisse ega vajadust kinni pidada materjalidele esitatud nõuetest. Nõuetega mittekursis olev ostja ei saa enamasti alust ostes defektidest aru.
    Tartu SMK asedirektor Rein Miilius ütleb, et nemad tegelevad ainult kvaliteediga, piraattootjate ohjeldamine ei kuulu nende kompetentsi. Piraattootjad aga ongi oht kvaliteedile. Kui SMK koostöös politseiga ei suuda nende tegevust piirata, pole ka praegustel litsentsiomanikel huvi Tartu SMK-lt litsentse osta ja investeerida kvaliteetsesse tootmisse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Renault' lahkumise järel vuravad Moskva tehasest välja Moskvitšid
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.