Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankade tulevik on Internetis
Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt lubab edaspidi senisest rohkem tähelepanu pöörata just elektrooniliste kanalite arendamisele. Nii Hansapangas kui Ühispangas tehakse ühes kuus juba kuni 85 protsenti pangaoperatsioonidest elektroonilisel teel ja Optiva Pangas 62 protsenti.
«Klientidele elektrooniliste kanalite kaudu teenuste osutamine on suhteliselt odav. Kallis on elektrooniliste kanalite ja nende kaudu osutatavate teenuste juurutamine ja arendamine,» selgitab Ühispanga infotehnoloogia arendusjuht Heino Talvik.
Elektroonilisteks operatsioonideks loetakse kõiki tehinguid, mille tegemiseks klient ja teenindaja ei kohtu leti taga. Tänavu kuue kuuga on näiteks internetipanganduse populaarsus kasvanud 63,4 protsenti.
Pangad teevad põhiosa elektroonilistest teenustest kliendi jaoks tasuta või minimaalse hinna eest. Need teenused ei too pangale ka suurt midagi sisse, pigem võimaldab see kokku hoida traditsiooniliste kanalite pealt.
Pangaoperatsioonide pidev kasv kasvataks elektrooniliste teenuste puudumisel panga kontorivõrku ja kontoris tehtud pangaoperatsiooni omahind on suhteliselt kallis. «Kontoris tehtud kroonitehingud on panga jaoks kolm korda kallimad kui elektroonilised,» tunnistab Optiva Panga jae- ja personaalpanganduse divisjoni arendusosakonna juht Piret Suitsu. «Elektroonilise panganduse kulu on suur ühekordselt .»
Näiteks Ühispanga uus Sun Starfire' server maksis 40 mln krooni, Hansapanga jaanipäeval paigaldatud uus Hewlett-Packardi server 15 mln krooni. Suitsu hinnangul maksab ühe pangakontori käivitamine umbes sama palju, kuid virtuaalne kontor Internetis hoiab kokku kulutusi tööjõule, kinnisvara üürimisele ja elektri ning soojuse eest tasumisele.
«Kahtlemata on elektronpangandus otstarbekam,» kinnitab Suitsu. «Lisaks odavusele võimaldab internet korraga teenindada rohkem kliente ja pole mingeid järjekordi,» lisab ta.
Suitsu lisab, et Internetis tehingute sooritamine näitab ka suurenenud usaldust pankade vastu. Enam ei pea inimesed oluliseks iga hinna eest ise panka kohale minemist ja telleriga silmast silma suhtlemist.
Loomulikult tekitas interneti kaudu raha liigutamine alguses inimestes võõristust. Internetis tehingute sooritamist alustasid 1996. aasta keskel Hoiupank ja Forekspank ning aasta lõpuks oli Hoiupangal 600 netiklienti ja Forekspangal 250. 1997. aasta sügisel pakkus Hansapank klientidele mõnda aega elektronteenuseid tasuta, et suunata nad kulukamalt pangateenuselt odavamale.
Elektrooniliste tehingute kasvu soodustab kevadel käivitunud Ühispanga U-pangandus ja testimisfaasis olev Hansapanga internetikioskite projekt. Hansapanga jaotuskanalite direktori Heikki Kübbara kinnitusel peaks internetikioskite projekt olema valmis augusti lõpuks-septembri alguseks.
Nii U-Pank kui I-Kiosk võimaldavad kliendil teha pea kõiki pangatehinguid teenindajaga suhtlemata. I-Kioski kaudu pole ainult võimalik sularaha sissemakseid teha. Optiva Pangas pole sarnaseid elektroonilisi kontoreid lähiajal kavas kasutusele võtta.
Optiva Panga uusim elektrooniline teenus on mobiiltelefoni sõnumiteenust kasutades oma kontojäägi kontrollimine, millele lähiajal lisandub mobiiliga tehingute sooritamise võimalus. Teised pangad Eestis seda kanalit veel ei kasuta.
Kübbara hinnangul viitavad sularahaautomaatide hulk ja elektronteenuste kasvav populaarsus ja kasutamisaktiivsus selliste jaotuskanalite tähtsusele ja vajalikkusele. See ei tähenda aga, et kõik kontorid ühel päeval masinate vastu välja vahetatakse, kuigi nii Ühispank kui Hansapank on juba oma kontoreid sulgenud.
Pangad peavad oluliseks siiski kõigi klientide soovide arvestamist. Osa kontoomanikke lihtsalt tahab isiklikult pangatöötajaga suhelda ja igaühele peab jääma oma võimalus.
«Me ei saa sundida kedagi kasutama üht võimalust teise võimaluse ärakaotamisega,» ütleb Optiva Panga turukommunikatsioonide direktor Ranno Pajuri. «Traditsiooniline teenindus pangakontorites ei kao lõplikult kuhugi.»
Heino Talviku sõnul pole Ühispanga eesmärk harukontorite sulgemine, vaid klientide parem teenindamine. «Samas ei saa me ka eirata aktsionäride huve ja kontorid peavad töötama võimalikult efektiivselt,» märgib Talvik. «Tänavu oleme mõned kontorid sulgenud, kuid alati oleme silmas pidanud seda, et klient ei kannataks.»
Talviku hinnangul on elektrooniliste kanalite laiendamine ja arendamine ning klientide suunamine neid kanaleid kasutama vastastikuselt kasulik. Kliendile on mugav ja odav ning ka pangal on odavam.