Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EL pakub toetusraha
«Kui Leedu esitab tõsiseltvõetava Ignalina sulgemise plaani, siis võime hakata arutama tema liikmeks astumise läbirääkimiste konkreetsest kuupäeva,» ütles Euroopa Liidu laienemisega tegeleva direktoraadi asejuhataja Francois Lamoureux.
Lamoureux tegi oma avalduse pärast naasmist Leedust, kus ta ELi delegatsiooni koosseisus oli hinnanud Leedu vastavust Euroopa Liitu astumise kriteeriumidele. Tema sõnul on Leedu viimasel ajal teinud suuri edusamme.
Euroopa Liit on valmis juba 2000. aasta algusest maksma Leedule 100 miljonit eurot ehk 1,57 miljardit Eesti krooni aastas. Summa on siiski märgatavalt väiksem, kui Leedu arvates Ignalina sulgemine maksma läheb. Aga ikkagi on see piisavalt suur, et avaldada positiivset mõju Leedu majandusolukorrale, mis praegu pole kiita.
«Raha vastu soovime ainult jaama sulgemise ajakava,» täpsustas Lamoureux. «Suurendatakse Phare abiraha Leedule, rohkem raha läheb põllumajandusele ja infrastruktuurile, samuti Ignalina turvalisuse tagamisele kuni sulgemiseni välja.»
T?ernobõli tuumajaamaga analoogseid reaktoreid kasutava Ignalina tuumajaama sulgemise vaidlused ELi ja Leedu vahel algasid läinud kevadel, kui EL hakkas otseselt nõudma Ignalina kinnipanekut. Tookord süüdistas Leedu president Valdas Adamkus Euroopa Liitu selles, et too lähtub oma huvidest ja soovib hakata Leedule tarnima energiat ja tehnoloogiat. Seni ei ole Leedu andnud ametlikku vastust Euroopa Liidu pakkumisele, mille vastuvõtmine võimaldaks Leedul järele jõuda esigruppi kuuluvale Eestile ja ka Lätile, kellele on antud poolametlik lubadus, et lähiajal arvatakse ta esigruppi.
Rahvusvaheliste ekspertide väitel tuleks Leedu tänavust eelarvet kärpida vähemalt 600 miljoni liti võrra. Leedu parlamendi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Elvyra Kuneviciene prognoosib tänavu riigi sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 2% ega pea eelarve kärpimist vajalikuks, sest umbes 150--200 miljoni litise puudujäägi saaks tema meelest katta laenureserviga.
Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt vajab Leedu tänavu rahavoogude tasakaalustamiseks umbes 200 miljonit dollarit. IMFilt loodab Leedu saada sooduslaenu umbes 100 miljonit dollarit.
Autor: ÄP