• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL pakub toetusraha

    «Kui Leedu esitab tõsiseltvõetava Ignalina sulgemise plaani, siis võime hakata arutama tema liikmeks astumise läbirääkimiste konkreetsest kuupäeva,» ütles Euroopa Liidu laienemisega tegeleva direktoraadi asejuhataja Francois Lamoureux.
    Lamoureux tegi oma avalduse pärast naasmist Leedust, kus ta ELi delegatsiooni koosseisus oli hinnanud Leedu vastavust Euroopa Liitu astumise kriteeriumidele. Tema sõnul on Leedu viimasel ajal teinud suuri edusamme.
    Euroopa Liit on valmis juba 2000. aasta algusest maksma Leedule 100 miljonit eurot ehk 1,57 miljardit Eesti krooni aastas. Summa on siiski märgatavalt väiksem, kui Leedu arvates Ignalina sulgemine maksma läheb. Aga ikkagi on see piisavalt suur, et avaldada positiivset mõju Leedu majandusolukorrale, mis praegu pole kiita.
    «Raha vastu soovime ainult jaama sulgemise ajakava,» täpsustas Lamoureux. «Suurendatakse Phare abiraha Leedule, rohkem raha läheb põllumajandusele ja infrastruktuurile, samuti Ignalina turvalisuse tagamisele kuni sulgemiseni välja.»
    T?ernobõli tuumajaamaga analoogseid reaktoreid kasutava Ignalina tuumajaama sulgemise vaidlused ELi ja Leedu vahel algasid läinud kevadel, kui EL hakkas otseselt nõudma Ignalina kinnipanekut. Tookord süüdistas Leedu president Valdas Adamkus Euroopa Liitu selles, et too lähtub oma huvidest ja soovib hakata Leedule tarnima energiat ja tehnoloogiat. Seni ei ole Leedu andnud ametlikku vastust Euroopa Liidu pakkumisele, mille vastuvõtmine võimaldaks Leedul järele jõuda esigruppi kuuluvale Eestile ja ka Lätile, kellele on antud poolametlik lubadus, et lähiajal arvatakse ta esigruppi.
    Rahvusvaheliste ekspertide väitel tuleks Leedu tänavust eelarvet kärpida vähemalt 600 miljoni liti võrra. Leedu parlamendi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Elvyra Kuneviciene prognoosib tänavu riigi sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 2% ega pea eelarve kärpimist vajalikuks, sest umbes 150--200 miljoni litise puudujäägi saaks tema meelest katta laenureserviga.
    Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt vajab Leedu tänavu rahavoogude tasakaalustamiseks umbes 200 miljonit dollarit. IMFilt loodab Leedu saada sooduslaenu umbes 100 miljonit dollarit.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Värska kuurorti juht: ettevõtte elushoidmiseks prognooside tegemine on muutunud ajaraisuks
Turismisektor on küll rasketest aegadest karastunud, aga elada tuleb päev korraga, kirjutab Värska Kuurortravikeskuse juht Vello Saar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Turismisektor on küll rasketest aegadest karastunud, aga elada tuleb päev korraga, kirjutab Värska Kuurortravikeskuse juht Vello Saar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Suured kasvufirmad vedasid USA turgude taastumist
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Netflix koondas tulude langemise tõttu 150 inimest
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Soome analüüs: koroonatoetus tõstis kahjumlikke firmasid plussi
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.