Strateegilised näitajad omavahel kooskõlla

Niisuguses olukorras on otstarbekas võtta kasutusele uus juhtimismeetod Balanced Scorecard (tasakaalustatud punktiarvestus). Lääneriikides viimasel aastakümnel ülisuurt populaarsust võitnud meetodi aluseks on niisuguse suhtarvude süsteemi koostamine, mis seob ettevõtte igapäevategevuse tema visiooni ja strateegiliste eesmärkidega.

Näitajate väljavalimisel lähtutakse tõsiasjast, et ettevõtte edukust ei saa hinnata ainult finantssfääri tulemustele tuginedes. Vaatluse alla tuleb võtta ka niisugused immateriaalsed valdkonnad, nagu tootearendus ja ettevõttesiseste protsesside kulg, töötajate potentsiaal ning klientide rahulolu.

Kõik suhtarvud koos peavad moodustama ühtse terviku ning olema üksteisega seotud horisontaalselt ja vertikaalselt ettevõtte igal strateegilisel tasandil.

Balanced Scorecard'i edukaks rakendamiseks tuleb välja selgitada põhjuste ja tagajärgede ahelad ning kindlaks määrata väljavalitud näitajate iseloom -- kas tegemist on suhtarvuga, mis kajastab ettevõtte tegevust minevikus või tuleviku tendentse prognoosiva nn hoiatava indikaatoriga.

Meetodi juurutamisel ei tohi ära unustada tõsiasja, et hästitöötava Balanced Scorecard'i aluseks on eelkõige andmete kogumise ja nende infoks töötlemise kvaliteet. Kriitilise pilguga peab läbi vaatama, missuguseid tarkvaralahendusi ettevõttes kasutatakse. Tuleb selgitada, kas ja kuidas saab nende abil siduda ja töödelda erinevatest allikatest pärinevaid andmeid.

Seega on meetodi rakendamine lahutamatult seotud ettevõtte infotehnoloogia arenguga. Õiged tarkvaralahendused aitavad kaasa dünaamilise juhtimissüsteemi loomisele ning firma püsima jäämisele kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas.

Autor: Epp Tohver