• OMX Baltic0,01%291,09
  • OMX Riga−0,3%880,48
  • OMX Tallinn−0,22%1 844,4
  • OMX Vilnius0,51%1 138,05
  • S&P 5001,59%5 757,91
  • DOW 301,23%42 503,79
  • Nasdaq 2,13%18 163,17
  • FTSE 100−0,1%8 638,01
  • Nikkei 225−0,18%37 608,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,62
  • OMX Baltic0,01%291,09
  • OMX Riga−0,3%880,48
  • OMX Tallinn−0,22%1 844,4
  • OMX Vilnius0,51%1 138,05
  • S&P 5001,59%5 757,91
  • DOW 301,23%42 503,79
  • Nasdaq 2,13%18 163,17
  • FTSE 100−0,1%8 638,01
  • Nikkei 225−0,18%37 608,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,62
  • 26.08.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaalt pärit kütuse transiit Eesti kaudu on paranemas

«Valgus on tunneli lõpus olemas, sest üksikute ettevõtete tasandil on ekspordimahtusid suudetud suurendada,» ütles ASi E.O.S. juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer.
Pärast augusti keskpaigas toimunud vähenemist on E.O.S.-i Venemaalt eksporditava kütuse kogus Lugtmeijeri sõnul tasapisi viimastel päevadel tõusnud, ulatudes 12 000--15 000 tonnini päevas.
Tavapärane E.O.S.-i päevase kütusetransiidi maht on ligikaudu 20 000 tonni. «Oma prognoosid oleme seni suutnud täita, sest meie töö põhineb pikaajalistel lepingutel,» lisas Lugtmeijer.
Peale Venemaa ettevõtete teevad uue valitsuse juures tugevat lobitööd ka Läti ja Leedu riiklikud institutsioonid, Eesti firmad loodavad pigem oma partneritele, koostöö käib ka siinsete erafirmade vahel.
«Lõunanaabrite riikliku kohaloleku põhjuseks on peamiste transiidiettevõtete kuulumine riigile, kuid Eestis on ekspordi suurenemisest huvitatud eelkõige erafirmad,» rääkis Lugtmeijer.
Vene naftatöötlejate huvi ekspordikvootide suurendamise vastu on Lugtmeijeri hinnangul tingitud üsna ulatuslikust sissetulekute vähenemisest, mistõttu lähiajal võib oodata kvootidealase otsuse muutmist.
«Üks võimalus võib olla näiteks ekspordimaksude tõstmine, sest sel juhul saaks riik tootjatele tagada kõrgema ja vastuvõetavama hinna,» lausus Lugtmeijer.
Ekspordimaksude kehtestamise poolt räägib Lugtmeijeri sõnul asjaolu, et aasta jooksul on töötlejatele makstav hind peaaegu kõigi kütuste osas kahekordistunud.
«Otsust on oodata üsna pea, sest töötlejate ekspordikavad on juba ammu valmis planeeritud ning koguste märkimisväärsel vähenemisel langevad ka kasumid,» märkis ta.
Venemaa uus valitsus võib ekspordimaksude kohta otsuse teha juba sel nädalal. Praegu on toornafta ekspordimaks viis eurot (78,2 kr) tonnilt, uueks määraks võib kujuneda 7,5 eurot (117,3 kr).
Ekspordikvootidealast valitsuse otsust prognoosis ka Eesti suurima kütusetransiidifirma ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas.
«Tõenäoliselt on lähiajal oodata päris kardinaalseid muudatusi ning ma ei usu, et minnakse kvootide seadmise teed,» ütles Luukas.
Pakterminali läbiva kütuse päevane maht on Luukase sõnul orienteeruvalt 20 000 tonni. «Praeguses seisus on see normaalne,» lisas ta.
Augusti algupoolel seiskus Pakterminalil Venemaa naftaekspordi piirangute tõttu kaheks päevaks raskete kütuste vedu täiesti, seni seisab täielikult bensiini eksport.
Autor: BNS

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele