• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene majandus haige

    Vene majandus põeb oma traditsioonilisi haigusi -- riik saab endiselt tulu põhiliselt toormemüügist, aga mitte kaupade müügist ja kapitali ekspordist. Ettevõtete põhifondid vananevad, kodumaine nõudlus ei kasva ja plussis maksebilanss satub ohtu niipea, kui naftahind maailmaturul peaks langema.
    Majanduse ümberkujundamiseks on jäänud vähe aega. Rubla devalveerimise soodne mõju on ammendatud. Esimeses kvartalis saavutas tööstustootmine kriisieelse taseme, kuid II kvartalis langes järsult. Välisvõlg kujuneb jälle suureks probleemiks pärast 2000. a, kui lõpeb IMFi ja Pariisi Klubiga sõlmitud lepete tähtaeg.
    Kasutades ära Moskvas kehtestatud 2% müügimaksu, tõstsid ettevõtjad järsult oma kaupade hindu. Naftafirmad krutivad üles nafta- ja bensiinihinda, mis omakorda kiirendab inflatsiooni. Siseturg on sellele loomulikult reageerinud nõudluse vähendamisega.
    Kaupade kallinemine toimub ajal, kui rubla ostujõud on 1998. a algusest peale kahanenud 45%. Paljud ettevõtted on rublakursi kahekordse kukkumise juures juba saavutanud nõudluse lae. See näitab, kui ebaefektiivsed nad on. Oma hinnad on nad orienteerinud paremas seisus eksporditööstuse nõudlusele. Kuid nagu elu näitab, ei kavatse eksportöörid ebarentaablit tootmist finantseerida.
    Enne presidendivalimisi näib, et valitsus ja oligarhia soovivad lahendada probleeme traditsioonilisel viisil -- valitsus eksportööride ja ettevõtete maksukoorma suurendamisega ning oligarhia surveavaldusega, mille eesmärk on rubla uus devalveerimine. Selle tagajärjel halveneb rahva elujärg ja kahaneb majanduse ainus efektiivne sektor, varimajandus, mille moodustab sisemaist nõudlust rahuldav väikeettevõtlus.
    Rubla kurss ei pruugi aasta jooksul siiski kukkuda, sest kui 1998. aasta augustis taotlesid selle devalveerimist nii eksportöörid kui pankurid, siis nüüd ainult eksportöörid.
    Autor: Larissa Taskajeva
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Ökonomist: 20-30% hinnatõusud panevad kinnisvara ostmisel spekuleerima
20-30protsendilised hinnakasvud panevad inimesi kinnisvaraturul spekuleerima ning see on koht, kus asjad võivad väga valesti minna, rääkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
20-30protsendilised hinnakasvud panevad inimesi kinnisvaraturul spekuleerima ning see on koht, kus asjad võivad väga valesti minna, rääkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Jüri Käo: Ameerika mäed jätkuvad – kiirused kasvavad ja pöörded lähevad järsemaks Vene turg ei toimi vähemalt kümme aastat
Suurettevõtja Jüri Käo võrdles Eesti majanduse olukorda Ameerika mägedega - sa ei tea, mis sind järgmise kurvi taga ootab. Metsiku inflatsiooni ja muutuste ajal on Käo sõnul kõige olulisem tegutsemine ja kohanemine.
Suurettevõtja Jüri Käo võrdles Eesti majanduse olukorda Ameerika mägedega - sa ei tea, mis sind järgmise kurvi taga ootab. Metsiku inflatsiooni ja muutuste ajal on Käo sõnul kõige olulisem tegutsemine ja kohanemine.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.