«Teadlased on teinud Läänemere kalanduskomisjonile ettepaneku vähendada kalakvoote 2--3 korda,» ütles keskkonnaministeeriumi kalanduse osakonna asejuhataja Robert Aps reedel. «Me ei saa nii suurt vähendamist lubada, sest peame arvestama tööstustega.»
Apsi sõnul pingestaks kalatööstuste olukorda seegi, kui kalakvooti vähendatakse sama palju kui mullu. Eelmisel aastal piirati kalakvooti 15 protsendi võrra, et kaitsta Läänemere kalavarusid. «Kindel on, et kvooti vähendatakse, peaasi, et muudatused poleks järsud,» ütles Aps. «Me võitleme selle eest, et vähendamine poleks nii suur kui eelmisel aastal.»
Mereinstituudi kalavarude osakonna juhataja Tiit Raid ütles, et teadlaste hinnangul on Läänemere räimevarud püsivalt vähenemas. «Püük on olnud aastaid suur ja meri on kalast tühjaks püütud,» ütles Raid. Kiluvarud on Raidi sõnul praegu suured. «Lähemaks paariks aastaks kilu jätkub,» ütles ta.
«Ei usu, et tehased kalakvoodi müümise tõttu seisma jääksid,» ütles pankrotis ASi Viru Rand peadirektor Agu Laanemets. «Eesti on ju ennegi kalakvooti ära müünud.»
Laanemetsa sõnul ostavad juba praegu paljud kalakombinaadid toorainet väljastpoolt Eestit sisse. «Meiegi ostsime viimase partii lätlastelt,» lisas ta.
Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi ütles, et keskkonnaministeerium peaks leidma võimalusi, mis laseks kalatööstustel edasi töötada. «Olukord, kus meie vetes püüavad teised riigid ja meie ostame kala kallilt Soomest, on absurdne,» ütles Noormägi. «Muidugi seab kvootide vähendamine kalatööstused raskuste ette.»
Noormägi sõnul on idaturul praegu Eesti kalatoodete vastu suur nõudmine. «Kui nüüd jätkuks toorainet, saaks kalatööstus jälle jalad alla,» lisas ta.
Järgmise aasta kalakvootide suurus selgub selle nädala lõpuks. Sel aastal vähendas Läänemere kalanduskomisjon kvoote proportsionaalselt kõikidel Läänemerel kala püüdvatel riikidel 15 protsendi võrra ning lisaks müüs Eesti ära 16 000 tonni kilu- ja räimepüügi kvoodist.