Võim tagasi Berliinis

Berliinist on Poola piirini vaid 60 kilomeetrit ning Varssavi asub lähemal kui Brüssel või teised Lääne-Euroopa pealinnad.

«Jah tõesti, Saksamaa kinnitab nüüd kanda Euroopa keskosas, kuid see ei tähenda veel sidemete nõrgenemist Nato või Euroopa Liiduga,» püüab Saksamaa kantsler Gerhard Schröder murelikke naabreid rahustada.

Valitsuse ülekolimine on lõppenud, homme peab renoveeritud riigipäevahoones oma esimese istungi Saksamaa parlament.

Gerhard Schröderi jaoks on sümboolsusest pakatav sündmus kauaoodatud «uue epohhi» algus, mis langeb kokku põlvkonnavahetusega Saksa poliitikas, kellel pole otseseid mälestusi Teise maailmasõja hirmutegudest.

Schröderi uus kabinet hakkab asuma endise Saksa Demokraatliku Vabariigi juhi Erich Honeckeri ruumides. Välisdiplomaate ja külalisi hakatakse võõrustama endises Reichsbankis ehk riigipangas, mis omal ajal oli Hitleri kuulekaks tööriistaks. Kasutusele võetakse ka Joseph Goebbelsi propagandaministeerium ja Hermann Göringi lennundusministeerium. Viimases on juba koha sisse võtnud rahandusminister Hans Eichel.

Arvatakse, et Berliini ülekolimine ei jäta Saksamaa poliitilist kliimat mõjutamata. Liidukantslerile, kes juba avalikult kõneleb sellest, et Saksamaa vajab tugevat eneseusku, on Berliin igati sobivaks taustsüsteemiks. Teisalt kardetakse Saksamaa tsentrismi süvenemist ning föderaalsete põhimõtete nõrgenemist.

Berliin on küll oma 3,4 miljoni elanikuga Saksamaa suurim linn, kuid riigi majanduslik raskuskese on jätkuvalt Lääne-Saksamaal Ruhris, Hessenis ja Baden-Württembergis. Liidumaad, nagu Baier, mille majandus on suurem kui Rootsil, joonduvad siiski jätkuvalt Brüsseli ning lääne turgude järgi.

Samas toob pealinna ülekolimine Berliini poliitikud Bonni tsitadellist tegeliku elu probleemidele lähemale -- kuristik ida ja lääne, vaeste ja rikaste vahel on siin paremini näha kui mujal Saksamaal.

Endistes Ida-Saksa liidumaades on tööpuudus ligi kaks korda kõrgem kui Lääne-Saksamaal, ulatudes Saksimaal 17, Tüüringis 15 ja Berliini ümbritseval Brandenburgi liidumaal koos varjatud tööpuudusega kuni 30 protsendile. See koos süveneva ksenofoobia ning ida-sakslaste üldise diskrimineerituse tundega on viljakas pinnas paremekstremistidele, kes mitmes liidumaas ootamatult jõuliselt on esile kerkinud.

Rahulolematuse peapõhjuse, neljale miljonile küündiva tööpuuduse vähendamiseks, ei näe valitsus muud teed kui riigifinantside saneerimises. Selleks on valitsus koostanud 30 mld Saksa marga suuruse kokkuhoiupaketi, mis näeb ette pensioni- ja maksusüsteemi reformi ja riiklike kulutuste kärpimise. Vähenema peab 1,500 mld margale kasvanud riigivõlg, mis neelab intressideks iga neljanda maksuna sisse tulnud marga.

Autor: ÄP